Aýyzdan aqqan qanda qalaı toqtatýǵa bolady?
Shuǵyl kómekti qajet etpeıtin jaǵdaıda, teri jaraqatynyń basqa adamnyń qanymen aralasyp ketpeýi úshin mynadaı saqtyq sharalaryn qoldanýǵa bolady.
Qandy toqtatý úshin eń aldymen:
• Múmkindik bolsa, qolyńyzdy sabynmen jaqsylap jýyp alyńyz.
• Jaraqattanǵan jerdi basý úshin, medıtsınalyq qolǵaptardy kıińiz (bar bolsa). Eger qolyńyzda medıtsınalyq qolǵaptar bolmasa, jaraqatqa basý úshin taza materııany plastıkalyq paketti, nemese qolyńyzda bar kez kelgen taza matany qoldanýǵa bolady.
• Zardap shekken adamnyń múmkindigi bolsa, jaraqattanǵan jerin ózine bastyryńyz jáne sol jerin kóterip kórińiz.
• Jalań qoldarmen tek sońǵy jaǵdaıda ǵana basýǵa bolady
• Zardap shekken adamdy shalqasymen jatqyzyp, basyn kóterinki ustańyz
• Qan aýzynan saýǵalamaıtyndaı nemese qandy jutyp almaıtyndaı jatqyzyńyz. Qandy jutynyp alý júregin aınytyp qustyryp jiberýi múmkin.
• atryq zatty aýzynan alyp tastańyz, mysaly, saǵyzdy t.s.s . jaraqatty qatty tazalaýǵa tyryspańyz
• Jaraqat aınalasyndaǵy barlyq áshekeı buıymdardy alyp tastańyz.
• Taza materııamen nemese taza matamen jaraqat ústinen basyńyz. Eger jaraqat ishinde, bir zat bolsa, jaraqattaǵy zattyń ústinen emes ,janynan basý kerek.
• Saǵatqa qarap, aldaǵy 15 mınýt boıy jaraqatty basyp turyńyz. Uzaq ýaqyt ótkendeı bolýy múmkin, degenmen jaraqattan qan toqtaǵanyn kórý úshin erte ashyp jiberýden saqtanyńyz. Eger qan mataǵa ábden sińip ketken bolsa, matany almaı turyp ústinen ekinshi matany qoıyńyz.
Ertinniń ishki jaǵynyń qanaýy. Qanaǵan tisti jáne jaqty basyp turyńyz, ıakı, qabattalǵan dákeniń kesindisin nemese taza matany erin men ezýge baılap qoıyńyz. erinniń qany tolyq toqtaǵansha, ashyp qaraı bermeńiz. Aýyzdy qatty kermeýge, qatty aýyzdy ashyp kúlmeýge tyrysyńyz, áıtpese qan qaıta aǵýy múmkin.
Tildiń qanaýy. Qanaǵan jerdi dákemen nemese dákeniń kesindisimen qysyp baılap koıyńyz.
Urttyń ishki jaǵynyń qanaýy. Jaraqat pen tistiń arasyna, oralǵan dákeniń kesindisin nemese taza matany baılap qoıyńyz.
Tisti juldyrǵannan keıin dárigerińizdiń bergen nýsqaýlaryn tolyq oryndańyz. Eger sizge nýsqaý berilmese, dákeni nemese taza matanyń kesindisin tistep turyp, qannyń toqtaǵanyn kútińiz. Eger bul amalmen qan toqtamasa, dymqyl sháı qaltashasyn (chaınyı paketık) 10-15 mınýt boıy tistep turyńyz. Tolyq jazylǵansha, temeki shekpeńiz, túkirine bermeńiz, aýzyńyzǵa kámpıt sııaqty qatty nárselerdi salmańy, áıtpese tis qaıta qanaýy múmkin.
• Eger 15 mınýt boıy qanaǵan jerińizden qan toqtamasa, toqtatpaı basyp turyńyz nemese qansyraǵan jerdi joǵary kóterip qoıyńyz. Odan keıingi áreket «Jedel járdem» jáne «Sımptomdaryn bilińiz» bólimderinde anyqtap jazylǵan.
• Eger 15 mınýt ótkennen keıin, taǵyda qan kórinse, qan qysymy tómendese jáne de 15 mınýt boıy jaraqatty basyp turyńyz. Úzdiksiz 3 márte 15 mınýttan (45 mınýt) jaraqatty qan toqtatý úshin basyp kórińiz. Eger qan áli de toqtamasa, (qan bolar-bolmas kórinip, tamshylap turyp alsa) 45 mınýt toqtaýsyz bassańyzda aǵa bersa, onda «Sımptomdaryn bilińiz» bólindegi áreketterdi oryndańyz.
• Kesilip qalǵan terini qaıta ornyna durystap qoıyńyz. Múmkindigine qaraı, teri kesindisin taza dáke men matańy ornyna qoldanyńyz.
• Zardap shekken adam dáke men matany jutyp qoımasyn.
• Tańbany aýyzǵa kóldeneńnen japsyryp qoımańyz.
• Birneshe kún boıy jattyǵý jasamańyz. Jattyǵýlar qannyń qysymyn kóterip, aýyzdan qaıtadan qan aǵýyna sebep bolady.
Tegger:
aýyzdan qan aǵý
jaraqat
qanaǵan kezde kómektesý