Mazmuny
Ýytty túıindi jemsaý kezinde qalqansha beziniń kóleminiń ulǵaıtýy baıqalady. Túıinder túzilip, qalqansha bezi ulǵaıtylǵan kezde, onyń kólemi de sonshalyqty ulǵaıady. Bir nemese birneshe osyndaı túıinderden joǵary mólsherde shyǵarylsa, qylqansha beziniń gormondary sonshalyqty kóteriledi.
Sebepteri
Ýytty túıindi jemsaý qalypty qyzmettegi qarapaıym jemsaýdan bastaý alady. Ol qart adamdar arasynda keńinen taralǵan. Qaýipti faktorlarǵa jasy 55 jastan asqan áıel adamdar jatady. Bul aýrý balalar arasynda sırek kezdesedi. Osy aýrýǵa shaldyqqan kóptegen adamdar uzaq jyldar boıy túıindi jemsaýdan aryla almaıdy.
Keıde ýytty usaqtúıindi jemsaýy bar adamdarda, bastapqy kezeńde qalqansha beziniń gormondary joǵary deńgeıde turady. Kóp jaǵdaıda bul ıodty ishke nemese kóktamyr ishine qabyldaǵannan týyndaıdy. Iod KT ótkizý nemese júrek qýystaryn kateterleý kezinde kontrasty zattar retinde paıdalanylýy múmkin. Quramynda ıody bar qabyldaý preparattary , mysaly, amıodaron sekildi, olar da bul aýrýdyń damýyna ákelýi múmkin.
Sımptomdary
Aýrýdyń belgileri qalqansha beziniń gıperfýnktsııasy kezindegi belgilerine (gıpertıreoz) uqsas bolyp keledi. Degenmen, bul jaǵdaıda Greıvs aýrýyndaı kóz almasynyń badyraıýy sııaqty belgiler kezdespeıdi.
Aýrýdyń kórinisi bolýy múmkin mynadaı belgileri bar:
• Sharshaý
• Úlken dárettiń jıileýi
• Jylýǵa shydaı almaýshylyq
• Tábettiń kóterilýi
• Tersheńdik
• Turaqty emes etekkir tsıkli (áıelderde)
• Bulshyq quryýy
• Ashýlanshaqtyq
• Mazasyzdaný
• Salmaǵyn joǵaltý
Dıagnostıkasy
Dárigerlik tekserý júrgizý kezinde qalqansha bezinde bir nemese birneshe túıinder anyqtalýy múmkin. Sondaı-aq, júrektiń jıi qaǵýy oryn alýy múmkin.
Sonymen qatar, tómengdegideı zertteý ádisteri júrgizilýi múmkin:
• Qan sarysýyndaǵy (T3, T4) qalqansha beziniń gormondarynyń deńgeıin anyqtaý;
• Sarysýlyq TTG (tıreotropnyı gormon)
• Qalqansha bezin radıoızotoptyq skanerleý, nemese qalqansha beziniń radıoaktıvti ıodty qanshalyqty sińiretindigin zertteý
• Qalqansha bezin ýltradybystyq zertteý
Emdeý
Qalqansha beziniń gormondarynyń deńgeıi qalypty normasyna kelmeıinshe, beta-tejegishter (propranolol) gıpertıreozdyń keıbir sımptomdaryn baqylanýy múmkin.
Keıbir dárilik preparattar, ıodty qalqansha bezine qoldanýdy toqtatýy nemese paıdalaný tásilderin ózgertýi múmkin. Bul preparattar qalqansha beziniń gıperfýnktsııasyn emdeý úshin qoldanylýy múmkin, ol kez kelgen mynadaı jaǵdaılarda:
• Hırýrgııalyq emdeýdiń aldynda nemese radıoaktıvti ıod terapııasymen emdeý kezinde
• Uzaq terapııa retinde
Radıoaktıvti ıod terapııasymen qoldanylýy múmkin. Radıoaktıvti ıod tabletkaly túrde taǵaıyndalady. Preparat qalqansha beziniń gıperaktıvti tinder aýmaǵynda shoǵyrlanady da jáne olardyń buzylýyn týdyrady. Osydan keıin keıbir naýqastarǵa qalqansha bezin qalpyna keltirý qajet bolýy múmkin.
Qalqansha bezin hırýrgııalyq alyp tastaý mynadaı jaǵdaılarda júrgizilýi múmkin:
• Túıin óte úlken mólsherde bolsa nemese tynys alý joldarynyń oqshaýlasa jáne úlken túıinnen basqa da belgileri týyndasa;
• Qalqansha beziniń obyrynyń bolýy
• Shuǵyl terapııa qajettiligi týyndasa
Boljamy
Ýytty túıindi jemsaý kóbinese egde jastaǵy adamdar arasynda taralǵan, osylaısha, basqa da densaýlyqqa baılanysty sozylmaly problemalar aýrýdyń týyndaýyna sebep bolýy múmkin. Egde jastaǵy adamdar júrek aýrýyna shydaı almaı jatady. Degenmen, bul aýrýdy emdeýge bolady.
Múmkin bolatyn asqynýlar
Júrek jaǵynan bolatyn asqynýlar:
• Júrek jetkiliksizdigi
• Júrek yrǵaǵynyń buzylýy (fıbrıllıatsııasy)
• Júrektiń jıi qaǵýy
Basqa asqynýlary:
• Osteoporozǵa soqtyrý, súıek massasynyń joǵalýy
• Tıreoýytty krız – bul gıpertıreoz jiti údeýi sımptomdarynyń kórinisi. Bul jaǵdaı ınfektsııa nemese kúızelis saldarynan týyndaýy múmkin. Tıreoýytty krızdiń sımptomdary mynadaı bolýy múmkin:
• Ishtiń aýrýy
• Zeıindiliktiń tómendeýi
• Qyzba
Osy aýrýǵa shaldyqqan tulǵalarǵa dereý dárigerge qaralý qajet.
Úlken kólemdi túıinderdi aýrýynyń asqynýy kezinde tynys alý nemese jutynýda qıyndyqtar týyndaıdy. Bul asqynýlar qalqansha beziniń artynda ornalasqan keńirdek nemese óńeshtiń basylyp qalýyna baılanysty oryn alady.
Dárigerge qashan qaralý kerek
Aýrýdyń sımptomdary kórisi bergende dárigerge qaralyńyz. Dárigergiń kelesi qabyldaýyna kelgenshe, onyń aolyńǵy aıtqan keńesterin tolyq oryndańyz.
Aldyn alý
Ýytty túıindi jemsaýdyń aldyn alý maqsatynda, dárigerińizben kelise botyryp, gıpertıreoz nemese qarapaıym jemsaýdy ýaqytyly emdeńiz.
Derekkóz: https://medlineplus.gov/ency/article/000317.htm
Qozǵalý jáne diril (erlerde /áıelderde)
Tegter:
jemsaý,
qalqansha bezi,
emdelý,
gormondar,
qalqansha beziniń úlkeıýi,
aýtoımmýndy aýrý,
tıreoıdty gormon