Mazmuny

Jalpy aqparat

Sebepeteri

Sımptomdary

Dıagnostıkasy

Emdeý

Boljamy

Múmkin bolatyn asqynýlar

Dárigerge qashan qaralý kerek

Sınonımderi

Jalpy aqparat
Insýlınoma – bul uıqy beziniń isinýi. Uıqy bezi isingende gormonnan ınsýlın shamadan tys kóp bólinedi.
513
Insýlın uıqy beziniń gormony, qan quramynda glıýkoz bólingende, uıqy bezinen ınsýlın bólinedi.

Sebepteri
Uıqy bezi ish-qurlys aǵzalaryna jatady, ol kóptegen fermentter men gormondardy bóledi, sondaı-aq ınsýlındi bóledi. Insýlınniń qyzmeti qandaǵy qant mólsherin (glıýkozdy) tómendetý jáne ony aǵza jasýshalaryna tasymaldanýyna yqpal etý.

Qandaǵy qant mólsheri tómengi kórsetkishke deıin túsken kezde, qant mólsheri qalypty bolmaıynsha, uıqy bezi ınsýlın bólýin toqtata turady. Uıqy beziniń isinip, ınsýlındi shamadan tys mólsherde bólýi – ınsýlınomııa dep atalady. Isiktiń saldarynan qandaǵy qant mólsheri múldem tómengi kórsetkishke túsip ketse de ınsýlınniń bólinýi toqtamaı ketedi.

Inssýlınniń joǵarǵy kórsetkishi qandaǵy qant quramynyń tómendeýine ákeledi (gıpoglıkemııa). Gıpoglımekııa jeńil damýy múmkin, ol kezde mynadaı sımptomdar damıdy: ózin ash seziný jáne mazasyzdyq. Nemese aýrý aǵymy aýyr bolýy da múmkin, mundaı jaǵdaıda adam gıpoglıkemııadan tyrysýy múmkin, nemese ólim ketýi de yqtımal.
Inýlınoma – sırek kezdesetin isik túri. Eresekterde ol ádette biren-saran kezdesedi jáne kishkentaı tıindi isik túrinde kórinis beredi.

Bul aýrý balalarda da óte sırek kezdesedi. Ádette, balalarda qandaǵy ınsýlınniń joǵarǵy kórsetkishi uıqy bezinde birge taǵy da bir isiktiń paıda bolýynan (jasýshalardyń jabysyp qalýynan) ınsýlınniń kóp mólsherde bólinýinen aýrý týyndatady.

Insýlınniń 90% - y qaýip týdyrmaıtyn isik bolyp tabylady. Genetıkalyq sındromy bar adamdar kóp endokrındi neoplazııalar dep atalady. Ondaı adamdar ınsýlınomıaǵy jáne basqa da endokrındik aýrýlarǵa shaldyqqysh keledi.

Sımptomdary
• Úreılený;
• Minez-qulyǵy ózgerý
• Kózi buldyraý
• Koma
• Esten taný
• Tyrysý
• Bas aınalý
• Bas aýrý
• Ózin ash seziný
• Esin joǵaltý
• Júrek soǵý rıtminiń sırektenýi
• Tersheńdik
• Dirildeý
• Dene salmaǵynyń artýy

Dıagnostıkasy
Ash qaryn kezinde qan alyp, mynalardy tekserýi múmkin:
• Qandaǵy S-peptpd mólsheri;
• Qandaǵy glıýkoz mólsheri;
• Qandaǵy ınsýlın mólsheri
• Uıqy bezinen ınsýlın bólýge qatysatyn quraldardyń quramy.
Uıqy bezindegi isikti anyqtaý úshin kompıýterli tomagrafııa (KT), magnıtno-rezonansty tomagrafııa (MRT) ish-qurlys nemese pozıtorly-emıssıondy tomagrafııa (PET) ótkizilýi múmkin. Bulardan jaǵymsyz nátıje kórsetken jaǵdaıda, tómendegideı tekserý áditeri oryndalady:
• Uıqy bezi endosonografııasy;
• Oktreotıdti stsıntıgrafııa;
• Uıqy bezi angıografııasy;
• Insýlındi ishki kúre tamyrǵa synama engize otyryp tekserý.

Emdeý
Shuǵyl aralasýlar ınsýlın eminiń eń basty emi bolyp tabylady. Isik ártúrli ádistiń kómegimen anyqtalady, mysaly dıagnostıkalaý nemese hırýrgııalyq aralasýlar bolýy múmkin. Dárilik preparattar otaǵa deıin naýqastyń halin qalypqa túsirý úshin qoldanylady.

Eger isik túıinderi biren-saran bolsa ol joıylady. Eger isik túıinderi kóp bolsa, onda uıqy beziniń bir bóligi túgeldeı kesip alyp tastaýǵa týra keledi (ishinara pankreatektomııa) . As qorytýǵa qajetti fermentterdi bólip turý úshin, uıqy beziniń kem degende 15% qaldyrylady. Munyń ózi ınsýlınniń túgeldeı joıylyp ketpeýine sebepshi bolady.
Keı jaǵdaıda ınsýlınoma kóp bolsa nemese aýrý qaıta qaıtalasa uıqy beziniń barlyq bóligi alynyp tastalady. Biraq munyń saldarynan sosyn, ınsýlın shamadan tys kóp bólinip, qant dıabeti damyp ketýi múmkin. Sondyqtan naýqas ınektsııa arqyly ınsýlındi qabyldap júrgeni durys.

Eger sizge ota da kómek bermese, isik qaıtpasa, shuǵyl emder de sizge oń áserin tanytpasa, ınsýlınniń bólinýin jáne gıpoglıkemııany tejeý úshin dıazoksıd preparaty taǵaıyndalady. Bul dárimen qatar aǵzadaǵy suıyqtyqty ustap turý úshin dıýretkalar (aǵzadaǵy artyq suıyqtyqty shyǵaryp tastaıtyn dári) taǵaıyndalady. Keıbir naýqastarǵa ınsýlınniń shamadan tys jaıylyp ketýine kedergi keltiretin oktreotıd dárisi taǵaıyndalady.

Boljamy
Negizi kóp jaǵdaı bul isik asa qatty qaýip tóndire bermeıdi jáne otadan keıin naýqastardyń kópshiligi saýyǵyp ketedi. Biraq, keıbir gıpoglıkemııa nemese basqa aǵzalarǵa taralyp ketken, ómirge qaýip tóndiretin isikter osy aýrýmen birge aýyrtpalyǵyn túsiredi.

Múmkin bolatyn asqynýlar
• Aýyr gıpoglıkemııa;
• Basqa aǵzalarǵa taralyp ketken isikter (metastazdaný) ;
• Uıqy beziniń túgeldeı joıylýynan qant dıabetiniń damýy. (keı jaǵdaıda)

Dárigerge qashan qaralý kerek
Sizde qandaı da bir ınsýlınomanyń sımptomdar kezdese qalsa dárigerge qaralyńyz. Tyrysý men esten taný shuǵyl jaǵdaı bolyp esepteledi, ol kezde dereý 103 nómirindegi jedel járdem qyzmetine habarlasyńyz.

Sınonımderi
Insýloma; aralshyq jasýshalar Adenomasy

Tegter:
ınsýlınoma
uıqy bezi
onkologııa
uıqy bezi isigi
onkologııalyq em