Mazmuny

Jalpy aqparat

Sebepteri

Sımptomdary

Dıagnostıkasy

Emdeý

Boljamy

Múmkin bolatyn asqynýlar

Dárigerge qashan qaralý kerek

Aldyn alý



Jalpy aqparat

Dıafragmalyq jaryq – týa bitken aqaý bolyp tabylady. Dıafragma – tynys alýǵa qatysatyn bulshyqetterde anomaldi sańlaýdyń bolýymen sıpattalady. Ashyq sańlaý qursaq qýysy músheleriniń (asqazan, kókbaýyr, baýyr jáne ishek) keýde qýysyndaǵy ókpege qaraı ótip ketý qaýpin týdyrady.

602 1

Dıafragmadaǵy anomaldi sańlaý arqyly qursaq qýysy músheleri keýde qýysyna aýytqıdy, bul jaǵdaı bala týylǵanǵa deıin oryn alady.


Sebepteri

Dıafragmalyq jaryq - qursaqishilik damý kezinde anatomııalyq tinder men qurylymdardyń durys bitispeı damýynan paıda bolady. Nátıjesinde qursaq qýysynyń músheleri, mysaly, asqazan, ash ishek, kókbaýyr, baýyr bóligi, búırekter keýde qýysyna kóterilip ketedi. Zaqymdalǵan jaqtaǵy ókpe tini tolyq damymaı qalady.
Týa bitken dıafragmaldy jaryq jańa týǵan nárestelerdiń 2200 nemese 5000-nan birinde ǵana kezdesedi.

Kóbinese denesiniń sol jaǵy zaqymdalady. Náresteniń ata-anasynda nemese birge týǵan baýyrynda osyndaı aýrý kezbesse, demek, ol balada bul aýrýdyn paıda bolý qaýpi joǵary.


Sımptomdary

Dıafragmanyń qate qozǵalýynan jáne ókpe tininiń qysylýynan nárestede týylǵannan keıin ókpe kollapsy (ókpe bóligine aýytqý) damıdy, sodan tynys alý jetkiliksizdigi týyndaıdy.

Basqa da sımptomdary:

• Ottegi jetispegendikten teri kógeredi;
• Tynys alýynyń jıileıdi (tahıpnoe);
• Júrek soǵysynyń jıileıdi (tahıkardııa).


Dıagnostıkasy

Júkti áıelde amnıon suıyqtyǵy shamadan tys bólinýi múmkin.
Ishegi náresteni ýltradybysty zertteý kezinde qursaq qýysyndaǵy múshelerdiń keýde qýysyna aýytqyǵandyǵy kórinýi múmkin.

Nárestelerdi teksergende myna jaıttar anyqtalýy múmkin:

• Keýde jasýshalarynyń qate qozǵalýy;
• Zaqymdalǵan jaqtan demniń ótpeýi;
• Ishektiń tolqı jıyrylýy keýde jaqtan estiledi
• Qursaq qýysyn qolmen sıpalap teksergende onyń kóleminiń kishireıgendigi baıqalady.

Keýde jasýshalary rentgenogrammasynda qursaq qýysynyń músheleri keýdede ornalasqandyǵy anyqtalýy múmkin.


Emdeý

Dıafragmalyq jaryq hırýrgııalyq aralasýlardy qajet etetin, shuǵyl jaǵdaı bolyp tabylady.

Qursaq qýysy múshelerinniń ornalasýy rettep, dıafragmadaǵy sańlaýdy tikkennen keıin operatsııa aıaqtalady.

Týa bitken dıafragmalyq jaryqtyń korrektsııasy jaıly myna siltemeden qarasańyz bolady.

Jańa týǵan nárestege operatsııadan shyqqan keıin, qalpyna kelgenshe, jasandy tynys alý qurylǵysy qajet bolý múmkin. Keıbir náresteler «jasandy júrek-ókpe»jansaqtaý qurylǵysyna qosylady, onyń kúshimen operatsııadan keıin balanyń jaǵdaıynyń tez qalpyna kelýi múmkin.

Eger dıafragmaldy jaryq áıeldiń júkti kezinde anyqtalsa (24-28 aptalar arasynda), onda fetaldy operatsııalyq em jaıynda oılaýǵa kórýge bolady.


Boljamy

Operatsııa nátıjesi náresteniń ókpesiniń damý deńgeıine jáne basqa da aqaýlardyń bar-joqtyǵyna baılanysty. Ádette, balalnyń ókpe tinderi jetkilikti kólemde damysa, kútiletin nátıjesi qýantarlyq bolmaq.

Qazirgi tańda neonataldy jáne hırýrgııalyq kómek nátıjesinde, bul jaǵdaıdan keıingi balalardyń ómirsheńdigi 80% joǵarǵy kórsetkishke kóterildi.


Múmkin bolatyn asqynýlar

• Ókpe ınfektsııasy paıda bolady;
• Basqa da týa bitken aqaýlar bolyp ketýi múmkin.


Dárigerge qashan qaralý kerek

Dıafragmalyq jaryq shuǵyl túrdegi hırýrgııalyq emdi qajet etetin kórsetkish bolyp tabylady. Sondyqtan, kóp oılanbaı, shuǵyl medıtsınalyq kómekke júginińiz nemese 103 nómirine habarlasyńyz.


Aldyn alý

Eshqandaı jolmen aldyn ala almaısyz.

Sınonımderi:

Jaryq – dıafragmalyq; Dıafragmanyń týa bitken aqaýy


Tegter:

asqazan
kókbaýyr
baýyr
ishek
anomaldi sańlaý
teriniń kógerýi
tynys alýdyń jıileýi
júrek soǵyynyń jıileýi
amınıon suıyqtyǵy
ókpeniń aýytqýy