Alopetsııa (bastyń taqyrlanýy) – bul adamnyń potologııalyq túrde shash túsýi jáne adam úshin psıhologııalyq aýyr másele bolyp sanalady. Shash adam balasynyń ómirlik kúsh-qýaty sımvoly ispettes.
Alopetsııa termıni, shashtyń barlyq túsý sebepterine baılanysty qoldanyla beredi:
• Oshaqty alopetsııa (uıashyqtanǵan alopetsııa / taqyrbastyq)
• Bosanǵannan keıingi shash túsýi
• Mehanıkalyq zaqymdanýlarǵa baılanysty shashtyń sıreýi (shash úlgisiniń keıbir túrleri, hımııalyq qopa, shashty jıi boıaı berý)
• Sımptomıkalyq shash túsý
• Áıelderdiń shash túsý tıpi, erlerdiń shash túsý tıpi jáne de basqalar.
Alopetsııany eki úlken topqa bólse bolady:
• Tyrtyqty (shashtyń túpteri jansyzdanady da, berish túzile bataıdy)
• Tyrtyqsyz (dıffýzdy, oshaqtyq, androgendik)
Oshaqty alopetsııa kezinde shashtyń belgili bir jeri ǵana túsedi, bas taqyrlana bastaıdy.
Dıffýzdy alopetsııa kezinde bastaǵy barlyq shashtar túsedi.
Bul alopetsııalardan basqalary seboreıalyq jáne androgendik bolady. Seborııalyq túri teriniń taramdalýymen kórinis beredi, al androgendik – garmonnyń buzylýynan, ıaǵnı ol tuqym qýalaý arqyly berileri. Androgendi alopetsııany jáne de «erkektik» dep ataıdy, onyń sebebi – shash follıkýlasyna erkektik gormonnyń áser etkendiginen. Bul aýrýmen tuqymynda osyndaı aqaýy bar árbir úshinshi er adam zardap shegedi. Keıde bul «erkektik» alopetsııaǵa áıelderde ushyrap jatady.
Trıhogramma – bul ádis, mıkroskoptyq tekserý negizinde júzege asady, bul arqyly shash pen onyń ósý fazasynda qanshalyqty protsess júrip jatqandyǵyn anyqtaýǵa bolady. Trıhogrammanyń nátıjesinde alopetsııanyń túri anyqtalyp, jáne oǵan qandaı em qoldaný kerektigin bilýge bolady.
Alopetsııanyń barlyq túrine em qoldanýǵa bolady. Tek, arnaıy mamandarǵa ýaqytyly qaralý kerek.
Shash jáne bas tericiniń shashty bólikteriniń máselesi (erlerde / áıelderde)
Tegter:
alopetsııa
alopetsııanyń emi
erlerdegi alopetsııa
bastyń tyqyrlanýy
áıelderdiń tazdanýy
erlerdiń tazdanýy
jalpy shashtyń sypyrylýy
shashym túsýi
shash túsýiniń emi