Ateroskleroz - bul arterııanyń ishki qabatynda holesterınniń qaldyqtarynan quralǵan túıinderdiń turyp qalýynan paıda bolatyn arterııanyń sozylmaly aýrýy bolyp tabylady. Biraz ýaqyt ótkennen keıin sol túıin mańynda dáneker tin ósip (skleroz) jáne kaltsııdiń sińbelenýinen tamyr qýysynyń tolyq bitelýi júredi, al bul óz kezeginde osy arterııamen qandanyp turǵan músheniń qan aınalym jetkiliksizdigine ákeledi.Osy qan aınalym jetkiliksizdigi uzaq ýaqytqa sozylatyn bolsa, múshede gangrena,nekroz damýy múmkin.
Ateroskleroz erlerde 50-60 jas shamasynda, áıelderde 60 jastan joǵary merzimde kóbirek kezdesedi.
Ateroskleroz damýyna alyp keletin qaýip faktorlary.
Júre paıda bolǵan qaýip faktorlary mynalar:
• Temeki tartý
• Artyq salmaq
• Qandaǵy holesterınniń joǵarǵy dárejesi
• Qan qysymynyń joǵary bolýy
• Kúızelis
• Az qımyldaý
Emdeý. Aterosklerozdy tolyq emdeý qıynǵa soǵady. Barlyǵyn birden emdeıtin preparattar áli kúnge deıin tabylmady, sondyqtan aterosklerozben aýyratyn naýqastar ómir boıyna em qabyldaıdy.
Búgingi tańda aýrýdyń áserin tómendetýdiń birneshe joldary bar:
• Aǵzamyzǵa holesterınniń túsýin tómendetý
• Músheler men tinderde holesterın sıntezin tómendetý
• Holesterın jáne onyń ónimderin aǵzadan shyǵarýdy joǵarlatý
• Lıpıdterdiń totyǵýyn azaıtý
• Menopaýza kezeńindegi áıelderge estrogen almastyrýshy terapııany qoldaný
• Infektsııannyń aldyn alý
Aǵzaǵa holestrın deńgeıin az túsirý úshin quramynda maı jáne holesterın deńgeıi joǵary taǵamdardy qoldanbaı dıeta ustaý kerek.Osyndaı dıetany tek em úshin ǵana emes profılaktıka maqsatynda da qoldanǵan jón.
Dári-dármekpen emdeýdi bastamas buryn naýqastyń bıohımııalyq qan analızindegi lıpıd deńgeıine qaraımyz.
Qazirgi tańda aterosklerozdy emdeýda qoldanylatyn dárilerdi tórt topqa bólemiz.
1.Nıkotın qyshqylynyń preparattary.Osy preparttardyń artyqshylyǵy-tómen baǵa bolyp tabylady.Alaıda bul dárilermen qajetti nátıjege jetý úshin úlken dozada kúnine 1,5-3g deńgeıinde qoldaný kerek,al dárihanalarda bolsa 1 tabletkada 0,05g nıkotın qyshqylynan turatyn 30-60 tabletkalyq preparttar ǵana satylady.Bul preparattardy qabyldaý kezinde dene qyzýynyń joǵarlaýy,bas aýrý jáne ish aımaǵynda aýyrsyný bolýy múmkin.Nıkotın qyshqylynyń preparattaryn ash qarynǵa jáne ystyq shaı nemese kofemen qabyldaýǵa bolmaıdy. Nıkotın qyshqyly holesterın jáne trıglıtserıdter deńgeıin tómendetedi,joǵarǵy tyǵyzdyqty lıpoproteın deńgeıin joǵarlatady.Biraq bul dáriler baýyr aýrýy bar naýqastarǵa qoldanylmaıdy,sebebi baýyrda maıdyń jınalýyna alyp kelýi múmkin.
2.Fıbrattar.Bul toptyń preparattaryna gevılan, atromıd, mıskleron jatady.Olar maıdyń sińirilýin tómendetedi.Janama áserleri ótte tastyń paıda bolýyna jáne baýyr qyzmetiniń buzylýyna alyp keledi.
3.Ót qyshqylynyń sekvestranttary.Bul preparattar ót qyshqylymen baılanysyp ony aǵzadan shyǵarady, osydan keıin holesterın jáne maılardyń sińýi bolmaıdy.Osyndaı preparattarǵa holestıd jáne holestıramın jatady.Osy dárilerdiń dámi jaǵymsyz, sondyqtan olardy shyryn nemese sorpamen ishý usynylady.Ót qyshqylynyń sekvestranttaryn qoldaný kezinde naýqasta ish qatý, meteorızm jáne basqa da asqazan ishek joldarynyń buzylystary bolýy mumkin.Sonymen qatar ót qyshqylynyń sekvestranttary basqa preparattardyń sińýine kedergi keltirýi múmkin, sondyqtan basqa dárilerdi bul dárilerdi qabyldamaı turyp 1 saǵat buryn nemese qabyldaǵannan keıin 4 saǵat keıin ǵana qoldanǵan jón.
4.Statınder toby holesterın deńgeıin óte qatty tómendetetin preparattar bolyp tabylady.Bul preparattar holestrınniń adam aǵzasynda túzilýin tómendetedi.Statınderdi sańyraýqulaqtardan(zokor, mevakor, pravahol) alady nemese sıntetıkalyq jolmen (leskol) óndiredi. Janama áseri baýyr qyzmetin buzady.
Naýqas qoldanyp jatqan dárilerdiń tıimdiligi joǵary bolsyn dese onda ol dáriger aıtqan usynystardy esinde saqtaý kerek.Olarǵa durys tamaqtaný jáne salaýatty ómir salty ustaný jatady.Al aýrýdyń hırýrgııalyq emi onyń asqynýlaryn aldyn alady.