Árıne, árqaısymyz ómirde keminde bir ret bolsyn uıqysyzdyqtan zardap shegemiz. Mundaı jaǵdaı emtıhan aldynda nemese mańyzdy kezdesýlerdiń aldynda oryn alýy múmkin, ol kezde siz uıyqtaýǵa erte jatyp, jaqsy turýǵa nıettenesiz. Biraq onyń ornyna birneshe saǵat boıy uıyqtaı almaı, ary-beri aýnaqshaqtap aldaǵy oqıǵalarǵa baılanysty túrli nusqalardy oılap ketýińiz de yqtımal. Nemese keıbir jumystaǵy aýyrtpalyqtyń saldarynan «qatty uıqy qyssa», odan keıin tósegińizge jatyp demalaıyn deseńiz ol armanyńyz oryndaımaı-aq qoıady, qyrsyqqanda, tósegińiz yńǵaısyz bolyp kórinedi, keıde ártúrli shýyldaǵan dybystar júıkeńizge tıip, sodan uıyqtaýǵa degen nıet birjola joǵalady. Osyndaı problemalar adamdardyń 30-45% -ynda jıi kezdesedi jáne olardyń jartysy sozylmaly bolyp keledi.

Uıqysyzdyqtyń úsh kezeńi bar.

• Birinshisi – uıyqtar aldyndaǵy qıyndyq. Sodan adamda birte-birte bútindeı bir «uıqynyń aýytqýy » sekildi ádet qalyptasady, nemese «tósekten qashqaqtaý» degendeı, ne bolmasa túsiniksiz bir uıqynyń kelmeýine baılanysty úreıli jaıttar paıda bolýy múmkin.
• Uıqy buzylýynyń ekinshi kezeńi (ıntersomnıkalyq buzylystar) túngi túrli jaısyzdyqtan oıanyp ketý bolyp tabylady. Ol kezde adam, daýystan nemese aýyr uıqydan, shytyrman tústerden, aýrý seziminen, tynys alýdyń buzylýynan, shalt qımyldyń sebepterinen oıanyp ketip uzaq ýaqyt uıyqtaı almaı jatady.
• Úshinshi kezeń (postomnıkalyq buzylystar). Úshinshi kezeńde adamnyń tańda turýynyń qıynyǵyn atap ótsek bolady, uıqy qanbaı, jumysqa degen qulshynys tómendep, bir túsiniksiz basylyp turǵandaı sezimder bılep alady.

Sondaı-aq, adamdar «túnde kóz ilmedim» dep, shaǵymdanyp jatady, biraq dáriger olardy teksere kele olardyń táýligine kem degende 5 saǵat uıyqtaıtyny anyqtalady. Bul jaǵdaı uıqynyń buzylýy dep atalady (uıqynyń agonosııasy).

Emdeý. Eger de, sizde uıqysyzdyq bolsa, onda máseleni tolyqtaı sheshýge bolady - ol úshin bar bolǵany durys jatyp, uıyqtaýdy úırenińiz! Ózińizdiń jumys kesteńizdi jáne tynyǵý ýaqytyńyzdy rettep kórińiz, jatar aldynda jyly, jaıly vanna qabyldap, qajet bolyp jatsa, aýtotrenıng kýrsyna qatysyp kórýge de bolady.

Uıqysyzdyqtyń saldarynan sharshaý, kúızelisster týyndaǵan jaǵdaıda uıyqtatatyn dáriblerdi paıdalanýǵa bolady, biraq esińizde bolsyn, birinshiden, siz osy preparatty qabyldaýǵa qatysty erejelerdi qatań ustanýǵa tıissiz jáne ekinshiden, kez-kelgen uıqy shaqyratyn dárilerdi qoldanýdyń uzaqtyǵy 10 -14 kún. Dárilerdiń qoldaný uzaqtyǵy durys bolsa, oǵan táýeldiliktiń artýy men ádettenip qalý jaǵdaılary qalyptaspaıdy jáne dáriden bas tartý kerek problemalary aldyńyzdan kese kóldeneń turmaıdy. Bul qaǵıdany saqtaý óte qıyn, sebebi kóptegen adamdar uıqynyń buzylýyn óz kúshimen jeńýge emes, ońaı jolmen dári qoldana salyp jeńige tyrysady.

Eger siz qabyldaǵan barlyq sharalardan keıin, siz áli de uıqysyzdyqtardan zardap shegip júrseńiz, onda siz somnolog dárigerge júginýińiz kerek. Nevrologtyń da qosymsha tekserýin qajet etýińiz múmkin. Uıqysyzdyqty emdeý úshin fızıoterapııa, fototerapııa, akýpýnktýra jáne psıhoterapııa qoldanylady.


Tegter:

uıqysyzdyq;
kúızelis;
uıqy shaqyratyn dáriler;
uıqysyzdyqty emdeý