Býlımııa ( sın. ashqaraqtyq, kınoreksııa) - ash ishektiń jalpy álsizdigi men asqazannyń aýyrsynýymen birge júretin patologııalyq jaǵdaı, ashtyq seziminiń kúrt kúsheıe túsýimen sıpattalady; gıperınsýlınızm, mıdyń zaqymdanýy kezinde baıqalady.
Eki túri bar.
Birinshi - júıkelik býlımııa – 25-30 jas aralyǵynda paıda bolady. Ondaı adam aýyr sezimtal, ashýshań bolyp turady da bir nárseni jep alǵannan keıin ǵana tynyshtalady. Bastapqy ýaqytta kúızelis kezinde tamaq jep júredi, keıin kez-kelgen yńǵaısyzdyq týyndasa tamaqqa degen ańsary aýyp turady. Ol úshin tamaq «ómiriniń mári» bolyp qalyptasa bastaıdy. Bul aýrý – júıkelik býlımııa dep atalady.
Árıne, árdaıym kúızelis jaǵdaıynda, tamaq jegisi kelse onyń bárin býlımııa dep aıta berýge bolmaıdy. Biraq, eger bul sımptom erekshe bir turaqtylyqpen oryndalatyn bolsa, jumysqa kedergi keltirse, ómirge kedergi keltirse, siz oǵan kóńil bólýge tıissiz jáne dárigerge qaralǵanyńyz abzal.
Býlımııa óte qınaıtyn jaǵdaı. Ol kezde qanyqtylyq sezimi joǵalyp ketedi, azyq-túlik mólsheriniń baqylaýy joǵalady: tamaq ishkennen keıin adam toıattaı almaı qalady. Asqazany aýyrǵansha as ishedi, sodan keıin ony qusyp, nemese tez arada bastalýy múmkin. Birdeńe durys emes ekenin túsingende-aq, naýqas, ózin artyq tamaqtan tıylsa, mysaly, dúısenbiden bastap ol jańa ómir bastaı alady. Árıne, bul dúısenbisi eshqashan qaıtyp kelmeıdi.
Býlımııanyń ekinshi túri ádette jasóspirim qyzdarda týyndaıdy. Ádette, qyzdardyń bul jasy kez-kelgen ashtyqty sezinbeıtindigimen, sondaı-aq kenetten salmaqtaǵy ózgeristermen, sumdyq tábetpen sıpattlatyn aýyspaly kezeńderi bolyp tabylady. Mine, bul kezeńdegi salmaqty jyldam jınap, jyldam túsirýi atalmysh máselege degen qaýipti jasyryn kúıinde qaldyrady: qyzdyń tábeti kúshti bolǵan kezde alańdamaıdy, sebebi salmaǵyn joǵaltý ońaı. Ol ózi qalaǵanynsha tamaq jep, qalaǵan kezde tábetin basa da alady. Onyń óz ýaqyty kelmeıinshe, onyń tábetiniń kúshtiligi de basylmaıdy, salmaǵy turaqty túrde óse beredi.
Emdeý. Eń aldymen, emdeý erte bastalǵanyn, onyń tıimdiligin joǵarylatýyn jáne shyǵyndardy tómendetetinin túsiný kerek (tek tájirıbeli psıhoterapııamen ǵana alasyz). Úzdik nátıje psıhoterapııa (jeke jáne otbasylyq), dıetalyq terapııa jáne preparatty emdeý kombınatsııasy arqyly alynady.
Býlımııany emdeý aýrýhanada júrgizilse, óte tıimdi bolady. Túsindirmeli psıhoterapııa sheńberinde emdeý júrgiziledi, tıisti sharalar qolǵa alynady, dıeta jáne turý tártibi talqylanady. Talaptardy oryndaý boıynsha kúsh-jiger ártúrli syıaqylarmen birge júredi.
Tegter:
býlımııa
júıkelik býlımııa