Býrsıt (ura) – ishi suıyqtyqqa toly býyn qaltalarynyń qabynýy. Olar kóbinese aıaq-qol býyndarynda kezdesedi. Negizgi qyzmetteri osy súıekterdiń bir-birine janasqanda jelinbeýin qamtamasyz etedi jáne amortızatorlyq qyzmetin atqarady. Býyn qaltalary deneniń kóptegen jerlerinde, býyndardyń ishinde jáne janynda, sonymen qosa úıkelis jáne qysym bolatyn jerlerde kezdesedi. Keıbir býrsıtterdiń arnaıy ataýlary bar, mysaly: «úı sharýasyndaǵy áıeldiń tizesi», «soldat aıaǵy» jáne «tennısshiniń shyntaǵy».
• Travmatıkalyq býrsıt – býynǵa tikeleı soqqy nátıjesinde damyǵan sınovıaldy qaptyń ishine qan ketý.
• Septıkalyq býrsıt –sınovıaldy qaptyń ınfektsııalyq qabynýy, keıde travmatıkalyq býrsıtten keıin damıdy. Septıkalyq býrsıt kezinde mindetti túrde dárigerdiń kómegi kerek, óıtkeni ol hırýrgııalyq em nemese naýqasty bólimshege jatqyzý arqyly antıbakterııalyq emdi taǵaıyndaıdy.
Sebepteri. Býrsıt ınfektsııanyń nemese júıelik aýrýlardyń (mysaly, artrıt), jaraqattar, sonymen qosa sınovıaldy qapqa kúndelikti túsetin qysym men qımyldyń nátıjesinde jáne býyndardyń árqashan tez qımyldaýynan bolady.
Sımptomdary:
• Zaqymdalǵan býyn qaltasynyń qımyldaǵanda, qysym túskende aýyrsynýy
• Býyn qaltasynyń ishine artyq suıyqtyq jınalýynan isiný
• Zaqymdalǵan býyn mańynda temperatýranyń bolýy, qyzarý
Emdeý. Ádette býrsıtti úı jaǵdaıynda emdeýge bolady, atap aıtqanda aýrsynýdy týdyratyn qımyldardy shekteý jáne qabynýǵa qarsy dárilerdi qabyldaý arqyly. Eger ózgeriske ushyraǵan aımaq qyzaryp, temperatýrasy kóterilip tursa, bul ınfektsııanyń baryn kórsetedi. Mundaı jaǵdaıda mindetti túrde dárigerge qaralý qajet.
Tegter:
býrsıt
sınovıaldy qabyqtyń qabynýy
travmatıkalyq býrsıt
septıkalyq býrsıt