Alkogoldi tutyný qanshalyqty qyzyq bolǵanymen, ol aǵzamyzǵa sonshalyqty zııandy bolyp tabylady. Bul alkogoldiń tutynylatyn mólsherine, adamnyń jasy men basqa da faktorlaryna, sondaı-aq belgi bir jaǵdaıǵa baılanysty. Alkogoldi tutynýdyń zııandy áserleri barshamyzǵa da belgili. Bul baýyr tsırrozynyń, asqazan-ishek joldarynyń qaterli isiginiń damýyna, qan qysymynyń joǵarlaýyna, sondaı-aq jaraqattar men zorlyq-zombylyqqa ákelýi múmkin. Alkogolge degen sezimtaldyǵy joǵary adamdarǵa ony múldem qoldanbaý usynylady. Sondaı-aq, olardyń qyzmetiniń sıpaty boıynsha qozǵalystardy úılestirýdi jáne nazar aýdarýdy qajet etetin adamdarǵa alkogolden bas tartý usynylady.
Alaıda, alkogoldi qalypty tutyný paıdaly áserge ıe bolýy múmkin. Mysaly, táýligine 1-2 ret az mólsherde alkogoldi qabyldaý júrektiń ıshemııalyq aýrýy táýekelin tómendetedi, sondaı-aq ártúrli sebepterden ólimdi azaıtady. Sonymen qatar, alkogoldi artyq tutyný, kerisinshe, syrqattanýshylyq pen ólim-jitimdi aıtarlyqtaı arttyrady.
1-kestede kórsetilgendeı, alkogol kalorııa kózi bolyp tabylady jáne qajetti qorektik zattardyń sany az ǵana.
| Sýsyn | 30 ml esep boıynsha nárýyzdyń shamalas mólsheri | Dozasynyń mysaly | Jalpy nárýyzdyń shamalas mólsheri |
| Syra (qalypty) | 12 | 300 ml | 144 |
| Syra (jeńil) | 9 | 300 ml | 108 |
| Aq sharap | 20 | 150 | 100 |
| Qyzyl sharap | 21 | 150 | 105 |
| Tátti dámdendirilgen sharap | 47 | 90 ml | 141 |
| Kúshti spırttik ishimdikter (araq, vıskı) | 64 | 50 g | |
1-keste. Jeke alkogoldik ishimdikterdiń qunarlylyǵy
Bul keste ártúrli alkogoldik sýsyndardaǵy qunarlylyqty sanaý boıynsha nusqaýlyq bolyp tabylady. Bul alkogol dozalary men nárýyz dozalarynyń úlgileri túrli syranyń, sharap pen dıstıllırlengen spırttiń túrlerine de qoldanyla beredi. Alkogoldiń joǵary quramdas bóligi (alkogoldiń joǵary paıyzy nemese sýsyndy joǵary kúshi) jáne alkogolmen basqa sýsyndardy aralastyrýǵa bolady, mysaly, joǵary kalorııaly qant almastyrǵyshtar, tonık, jemis shyryndary nemese kremi bar alkogolsiz sýsyndar, sýsynnyń qunarlylyǵyn arttyrady. Alkogoldi ishimdikter nárýyz kózi bolyp tabylady, biraq ómirlik mańyzdy nárli zattardyń az mólsherin ǵana qamtamasyz etedi.
Alkogol energııanyń mańyzdy kózi bolǵandyqtan, ony belgili bir mólsherde tutyný usynylǵan nárýyzdar deńgeıinde qajetti qorektik zattardy tutynýdy qıyndatady. Degenmen, alkogoldi qalypty tutyný makronýtrıentter men mıkronýtrıentterdiń jetispeýshiligine ákelmeıdi, al shamadan tys alkogoldi qoldaný qajetti qorektik zattardyń jetkiliksiz tutynylýyna jáne jalpy alǵanda jetkiliksiz tamaqtanýǵa aparyp soqtyrýy múmkin.
Eresekterdiń kóbisi keıbir dárejede alkogoldi tutynǵandyqtan, ony tolyqtaı tyıyp tastaýdy usyný qıynyraq. Sondyqtan, alkogoldi az mólsherde qoldaný kerek degen usynymdy aıta alamyz. Bul maǵynany túsiný úshin 300 mıllılıtr syra, 150 mıllılıtr sharap nemese 50 gramm araqqa sáıkes keletin bir dozanyń tujyrymdamasyn qoldanyńyz. Áıelderge kórsetilgen dozany kúnine bir retten artyq qoldanýǵa bolmaıdy, al erkekterge kúnine eki retten aspaıtyn mólsherde tutynýǵa keńes beriledi.
Alkogoldiń áser etý dárejesi tutynylatyn mólsherine, adamdardyń jeke qasıetterine jáne birqatar basqa jaǵdaılarǵa da baılanysty. Alkogoldik sýsyndardyń belgili bir mólsherin tutynýdyń áseri de zııandy bolyp keli. Onyń saldarynan kóńil bólýdiń joqtyǵy, alkogolge táýeldilik, sondaı-aq baýyr tsırrozy, asqazan beziniń aýrýlary, júrek jáne mıdyń zaqymdanýy sııaqty salmaqty máseleler týyndaýy múmkin. Alkogoldi tutynýdyń usynylǵan mólsherinen asyryp qoldaný jol-kólik oqıǵalary men basqa da sebepterden jaraqat alý qaýpin arttyrady, sondaı-aq gıpertonııanyń damýyna, ınsýlttiń, rak aýrýlarynyń, zorlyq-zombylyqtyń jáne óz-ózine qol jumsaýdyń ebepterin týdyryp, qaýpinterin arttyrýy múmkin. Budan basqa, alkogoldi ishimdikti artyq tutynýmen áıelderdiń sút bezi qaterli isiginiń damý qaýpiniń arasynda baılanys bar.
Zertteýler kórsetkendeı, kóptegen jaǵdaılarda tipti qalypty mólsherde ishý de zııandy bolýy múmkin. Kólik júrgizetin nemese mashına óndirisindegi adamdarǵa alkogoldi ishý usynylmaıdy. Aqyl-esi nasharlaý adamdar men qozǵalysyn durys basqara almaıtyn adamdarǵa da ishimdik ishý usynylmaıdy. Balalar men jasóspirimderge, júkti bolýy múmkin áıelderge, júkti jáne bala emizetin áıelderge, ishimdik ishýdi baqylaıtyn adamdarǵa alkogoldi tutyndyrmaý kerek. Sondaı-aq, alkogolmen ózara árekettesetin esirtki qabyldaıtyn adamdarǵa, sondaı-aq alkogoldi tutynýǵa tyıym salynǵan aýrýlardyń alkogol ishý durys emes. Júktilik kezeńinde ishimdik ishýine tyıym salynady, sebebi az mólsherdegi ishimdik ishse, ol ishtegi uryqtyń damýyna keri áser etedi. Júktilik kezinde alkogoldi turaqty paıdalanýdyń saldary kóptegen minez-qulyq pen psıhoáleýmettik máselelerge, týa bitken balanyń fızıkalyq damýy men aqyl-esi kemýine sebep bolyp tabylady.
Alaıda, alkogoldi qalypty paıdalaný keıbir adamdar úshin paıdaly bolýy múmkin. Orta jastaǵy adamdar men qart adamdar arasynda qalypty mólsherde alkogoldi ishimdikterdi qoldaný (táýligine 1-2 doza) júrektiń ıshemııalyq aýrýy men ólim deńgeıiniń tómendeýine baılanysty demeý beredi. Degenmen, alkogoldiń qalypty mólsherin paıdalanýdan basqa, densaýlyqty jaqsartýǵa jáne sozylmaly aýrýlardyń aldyn alýǵa, sonyń ishinde tıisti tamaqtaný, fızıkalyq belsendilikti arttyrý, temeki shegýdi toqtatý jáne qalypty salmaqty ustaýdyń basqa joldary bar ekenin esten shyǵarmaǵan jón. Jastarǵa alkogoldi tutynýdyń esh paıday joq, kerisinshe, bul olardyń túrli qaýip-qaterlerge urynýyna jol ashyp beredi.
Alkogoldi tutynýmen baılanysty genderlik aıyrmashylyqtar týraly
Belgili bir táýlikte spırttiń bir dozasyn qabyldaý erlerde júrek aýrýynyń qaýpin aıtarlyqtaı tómendetedi. Jańa zertteýler boıynsha áıelder de ishimdikti aptasyna bir ret ishetin bolsa, osyǵan uqsa nátıje kórsetetini belgili boldy.
«Brıtandyq Medıtsına jýrnalynda» jarııalanǵan sońǵy zertteýlerde áıelderdiń ishimdik tutynýy jalpy mańyzdy qorǵaýshy faktory bolyp tabylady, al erkekter úshin alkogoldi jıi tutyný negizgi shart bolyp sanalady degen eken. Zertteý Danııada júrgizildi jáne zertteýdiń basynda júrek qyzmetiniń buzylystary bolmaǵan 27 178 er adam men 29 875 áıeldi qamtıdy. Zertteýshiler osy adamdarǵa olardyń tamaqtaný ádetterimen, sondaı-aq apta ishinde qansha ret jáne qandaı mólsherde alkogoldi tutynǵandyǵy týraly aqparat berdi. Alkogoldiń bir dozasy 12 gramm etanolǵa sáıkes keledi.
Alǵashqy zertteýden keıin zertteýshiler 5-7 jyl boıy bul adamdardy baqylaǵan. Osy ýaqyt aralyǵynda áıelderdiń arasynda júrektiń ıshemııalyq aýrýy boıynsha 749 jáne erler arasynda 1 238 oqıǵa tirkelgen. Áıelder orta eseppen aptasyna 5,5 dozasymen ishken, al erler - 11,3. Erkekterde alkogol ishý jıiligi koronarlyq júrek aýrýlarynyń jıiligine keri proportsıonaldy boldy. Atap aıtqanda, ishimdikti aptasyna bir ret koronarlyq júrek aýrýlarynyń qaýpin 7 paıyzǵa azaıtypty, al alkogoldi ishýdi aptasyna 2-3 ret qaýipti 22 paıyzǵa, aptasyna 5-6 esege 29 paıyzǵa qysqartty. Alkogoldi tutynatyndar kún saıyn ishimdik ishpegenderden góri 41 paıyzǵa tómen júrek aýrýyna shaldyqqan. Tipti jıi alkogoldi ishken adamdar (aptasyna 35 doza deıin), qorǵanysh áserin saqtaǵan kórinedi.
Áıelderde jaǵdaı biraz basqasha boldy. Aptasyna bir ret alkogoldi qabyldaý júrek aýrýynyń qaýpin 36 paıyzǵa qysqartty, táýliktik ishý qaýpi 35 paıyzǵa azaıtty. Basqasha aıtqanda, áıelder úshin alkogoldi ishimdik ishý eleýli qorǵanysh áserin týdyrdy, al olardyń jıi iship ketýi esh mánge ıe bolmaı qaldy.
Danııa ulttyq densaýlyq ınstıtýttarynyń doktory Morten Gronbek bylaı dep túsindirdi: «Eger 50 jasqa tolǵan naýqas maǵan júrektiń qantamyrlar aýrý qaýpimen kelip tursa, alkogoldi ishimdikke jolamaǵan nemese ómirinde múldem paıdalanbasa, men oılanbastan kúnine bir staqan sharap iship turýdy usynar edim. Bul zertteý ishýdiń jıiligi nemese ár jaǵdaıda qabyldanǵan alkogol mólsherine qatysty emes. Doktor Gronbektiń aıtýynsha, alkogoldi ishý jattyǵýdy nemese durys tamaqtanýdy almastyrmaıdy. Zertteý avtorlarynyń aıtýy boıynsha, alkogoldiń jaǵymdy áserine birneshe túsinikteme bar: qannyń uıýyn týdyratyn fıbrınogenniń qan deńgeıin tómendete otyryp, joǵary tyǵyzdyqtaǵy lıpoproteınderdiń (jaqsy maılar) ósýine yqpal etedi.
Erler men áıelderdiń arasyndaǵy aıyrmashylyqtardyń sebebi nede ekendigi anyq emes, biraq avtorlar alkogol men júrektiń ıshemııalyq aýrýy arasyndaǵy baılanysty keıbir dárejede menopaýzadan týyndaǵan dep sanaıdy. Alkogoldi ishimdiktiń qalypty tutynýy estrogen deńgeıiniń joǵarylaýyna yqpal etedi, ol ádette áıelderde menopaýza kezinde azaıady. Estrogenniń júrek aýrýyna qarsy qorǵanys áseri bar. Osy zertteýdegi áıelderdiń tek 17 paıyzy salystyrmaly túrde jas kezeńde bolǵan (erler men áıelderdiń erte jastaǵy áıelderi úshin).
Alkogoldi tutyný jónindegi nusqaý
• Alkogoldi ishetin adamdar ony qalypty jaǵdaıda qoldanýy kerek - áıelder úshin táýligine bir dozadan artyq bolmaıdy, al erkekterge táýligine 1-2 doza. Bir doza shamamen 300 mıllılıtr syra nemese 150 mıllılıtr sharap nemese 50 gramm araqqa sáıkes keledi.
• Alkogoldi tutyný, eń aldymen, ózdiginen paıdalanýdy baqylaı almaıtyn adamdarǵa usynylmaıdy. Alkogoldi paıdalaný bala týýǵa
qabiletti jastaǵy áıelderge, sondaı-aq júkti jáne bala emizetin áıelderge, balalar men jasóspirimderge, dári-dármekterdi qabyldaıtyn adamdarǵa, sondaı-aq alkogoldi tutynýdan syrqatyna qaýip tónetin jandarǵa usynylmaıdy.
• Alańǵasar adamdar jáne súrinshek adamdar, sondaı-aq kólik quraldaryn basqaratyn nemese mashına óndirismen aınalysatyn adamdar alkogoldi múldem tutynbaǵany durys.
Tegter:
alkogol
paıdalaný
ishimdikter
aldyn alý