Epıglottıt – kómeı qaqpashyǵynyń qabynýy. Kómeı qaqpashyǵy – kómeı kireberisiniń ústinde ornalasqan. Adamnyń jutynǵan kezinde keńirdekten ótetin suıyqtyq pen tamaqty toqtatý úshin, bul tindik perde jabylyp turady.
Epıglotıt adam ómiri úshin qaýipti bolyp sanalady. Qabynǵan, isingen kómeı qaqpashyǵy keńirdekti tez bitep, tynys alýdy qıyndatyp jiberedi. Ádette epıglotıt joǵarǵy tynys alý joldary ınfektsııasy bolmasa da kenetten bastalyp ketedi.
Epıglottyń sımptomdary:
• Tynys alýdyń ysyldap-pysyldap qıyndap ketýi;
• Ystyq kóterilý;
• Jutqynshaqtaǵy suıyqtyqty jutyný, túkirý qıynǵa soǵady;
• Daýys qarlyǵady;
• Jatqanda tynys alý qıyndaıdy. Epıglotıtpen aýrǵan balalardy ádette basyn tómen salbyratyp, tizerletip otyrǵyzyp tynys alýyna múmkindik jasaý kerek.
Buryn kóbinese balalarda bakterıalyq epıglotıt Haemophilusinfluenzae – dan týyndaǵan. Bul ınfektsııany b tıpti Haemophilus influenzae (Hib) ekpesi arqyly toqtatqan. Qazir osy ekpeniń arasynda balalarda Haemophilus influenzae-dan týyndaǵan epıglotıt sırek kezdesýde. Eresekterde kóbinese kezdesetin epıglotıt streptokoktik ınfektsııadan bolyp jatady.
Epıglotıt dep dıagnoz qoıylǵan sábıler qatty aýrý, qaljyraǵan keıipte kórinedi. Eger balada epıglotıttiń sımptomdary baıqalsa, jedel kómekti dereý shaqyryńyz.
Balalar keýdesiniń aýyrýy (erlerde/áıelderde)
Tegter:
epıglottıt
epıglottıt sımptomdary
epıglottıtti emdeý
tamaq aýrýy
ysý
jutynýdyń qıyndaýy
tynys alýdyń qıyndaýy
túkiriktene berý