Ót-tas aýrýy

Mazmuny

Ót tasy degenimiz ne?

Ót tasy aýrýynyń sebepteri qandaı?

Ót tastarynyń túzilý qaýpi kimde bolady?

Ót tas aýrýynyń sımptomdary men asqynýlary qandaı?

Qashan dárigermen ót qabyndaǵy tastar týraly keńesý qajet?

Ót tas aýrýy qalaı anyqtalady?

Ót tas aýrýy qalaı emdeledi?

Tamaqtaný jáne emdám

Neni este ustaý qajet

Ót tasy degenimiz ne?

Ót qabyndaǵy tastar - ót qabynda túziletin qatty bólikter. Ót qaby – bul almurt tárizdi shaǵyn aǵza, ishtiń joǵarǵy oń bóliginde baýyrdyń astynda ornalasqan.

Ót qabyndaǵy tastardyń ólshemi qum tárizdi usaq nemese golftyń kishkentaı dobyna deıingi kólemde bolady. Ót qabynda bir úlken tas, júzdegen usaqtary, nemese shaǵyn jáne úlkenderi de bolýy múmkin. Ót qabyndaǵy tastar ishtiń joǵarǵy oń bóligindegi kenetten paıda bolatyn aýyrsynýdy týyndatýy múmkin. Bul ót qabynyń túıilýi atalady, ót bólinetin tútikterdiń tastarmen bitelýinde paıda bolady.

Ish qýysyndaǵy aǵzalar: óńesh, asqazan, toq jáne ash ishekter, baýyr, ót qaby jáne uıqybezi taǵamnyń qorektik zattekterin energııaǵa aınaldyrady jáne taǵamnyń qorektik emes bólikterin qoqystarǵa ydyratady, keıinnen olar organızmnen syrtqa shyǵarylady.

Baýyr - adam organızmindegi eń úlken aǵza. Ol ishtiń oń jaq qabyrǵa aýmaǵynda ornalasqan. Baýyr eki bólikten turady – úlken ólshemdi oń bóligi jáne kishi sol bóligi. Baýyr birqatar mańyzdy qyzmetti atqarady. Ol qannan zııandy zattekterdi syrtqa shyǵarady. Sondaı-aq, baýyr asty qorytýǵa kómektesetin fermentter men ótti óndiredi. Baýyr taǵamdyq zattekterdi zat almasýynda, organızmniń ósýi men damýynda qatysatyn usaq qosylystarǵa deıin ydyratady. Baýyr qandy eki qantamyry arqyly alady. Negizgi tamyr – baýyrdyń qaqpa venasy. Ekinshisi – baýyr arterııasy.

Ót qaby – baýyrdyń astynda ornalasqan qaltasha tárizdi. Ol baýyrda óndiriletin ótke tolǵan. Ót ishekke maılardy qorytýǵa kómektesedi.

Ót tasy aýrýynyń sebepteri qandaı?

Ót quramyna kiretin zattekterdiń úılesimsizdigi ót qabyndaǵy tastardyń túzilýine beıimdeıdi. Óttiń quramynda holesterın, bılırýbın kóp bolsa nemese ót tuzy kóp bolsa, ót qabynda tastar paıda bolady. Bul úılesimsizdiktiń paıda bolý sebepteri sońyna deıin anyqtalmaǵan. Sondaı-aq, tastar ót qabynyń tolyq emese nemese jetkiliksiz bosatylýynda paıda bolýy múmkin.

Ót tastarynyń eki túri bolady: holesterındik jáne pıgmenttik:

• Holesterındi tastar, ádette, sary-jasyl tústi, negizinen, holesterınnen turady. Kóptegen jaǵdaılarda ót tastarynyń 80% astamy holesterındi bolady.
• Pıgmenttik tastar qoshqyl tústi jáne bılırýbınnen turady.

Ót tastarynyń túzilý qaýpi kimde bolady?

Keıbir adamdarda ót tastarynyń túzilýiniń joǵary qaýpi bolady:

• Áıelder erlerge qaraǵanda ót tasyndaǵy tastardyń túzilýine beıimirek bolady. Estrogenniń kóptigi óttegi holesterın deńgeıiniń artýyna jáne ót qabynyń jıyrylýynyń azaıýyna yqpal etýi múmkin, nátıjesinde, ót tastarynyń túzilýine alǵy sharttar paıda bolady. Áıelderde estrogenniń kóptigi júktilik kezinde, gormondyq almastyrý emdeýinde nemese uryqtanýǵa qarsy tabletkalardy qabyldaýda paıda bolýy múmkin.
• Ót qabyndaǵy tastardyń túzilýine 40 jastan asqan adamdar beıim keledi.
• Otbasylyq ót tas aýrýynyń tarıhy bolýynda ót qabynda tastyń paıda bolý qaýpi joǵary bolady.

Ót tas aýrýynyń paıda bolýynyń basqa qaýip faktorlaryna jatatyndar:

• Semizdik. Semizdikke shaldyqqan adamdarda, ásirese, áıelderde ót tasynyń túzilýiniń qaýpi joǵary bolady. Semizdik óttegi holesterın deńgeıiniń artýyna yqpal etedi, bul tastardyń túzilýin týyndatýy múmkin.
• Tez salmaq joǵaltý. Organızmniń uzaq ýaqyt boıy ashyǵýy jáne tez salmaq joǵaltý kezinde maılardyń jappaı ydyraýy júredi, bul kezde baýyr ótke túsetin holesterınniń artyq kólemin óndire bastaıdy. Tez salmaq joǵaltý da ót qabynyń bosatylýynyń buzylysyna aparýy múmkin. Tómen kalorııaly emdámder jáne barıatrııalyq operatsııalar –jelinetin taǵamnyń kólemin azaıtýǵa nemese qorektik zattekterdiń sińirilýin tómendetetin operatsııalar – tez salmaq joǵaltýǵa aparady jáne ót tastarynyń túzilý qaýpin arttyrady.
• Emdám. Zertteýlerge saı, kalorııalar jáne tazartylǵan kómirsýlardyń mólsheri joǵary jáne talshyqtyń mólsheri tómen bolatyn emdámder ót tastarynyń túzilý qaýpin arttyrady. Tazartylǵan kómirsýlar – bul óńdelip, qorektik zattekteri jáne talshyǵy bolatyn uryǵynan tazartylǵan dánder. Tazartylǵan kómirsýlardyń mysaldary – aq nan men aq kúrish.
• Keıbir ishek aýrýlary. Qorektik zattekterdiń sińirilýiniń qalypty úrdisi buzylatyn aýrýlar, mysaly Kron aýrýy, ót tastarynyń túzilýimen baılanysty.
• Metabolıkalyq sındrom, dıabet jáne ınsýlınge turaqtylyq. Bul aýrýlar kezinde ót tas aýrýynyń paıda bolý qaýpi artady. Metabolıkalyq sındromda, sondaı-aq, aýrýdyń asqynýynyń paıda bolýy qaýpi aratady. Metabolıkalyq sındrom – artyq dene salmaǵymen jáne semizdikpen baılanysty aýrýlar toby, bul kezde júrektiń aýrýlary jáne 2 tıpti qant dıabetiniń paıda bolý qaýpi bar.

Pıgmenttik tastar naýqastardyń kelesi sanatynda paıda bolýy múmkin:

• Tsırroz – bul uzaq jáne sozylmaly zaqymdanýy saldarynan baýyrdyń baıaý túrde buzylýy, qyzmetiniń buzylysy oryn alatyn jaǵdaı.
• Ót tútikterindegi ınfektsııa.
• Aýyr gemolıtıkalyq anemııa – erıtrotsıtter udaıy buzylatyn aýrý, mysaly, oraq tárizdi jasýshaly anemııa.

Ót tas aýrýynyń sımptomdary men asqynýlary qandaı?

Ót tas aýrýy bar kóptegen adamdarda qandaı da bir sımptomdar baıqalmaýy múmkin. Sımptomdary bolmaıtyn ót qabynyń tastary sımptomsyz nemese únsiz atalady. Sımptomsyz tastar ót qabynyń, baýyrdyń nemese uıqybeziniń qyzmetin buzylysqa ushyratpaıdy.

Ótti shyǵaratyn tútikterdiń taspen bitelýinde ót qabynda qysym artady, bul ót qabynyń túıilýiniń ustamasyn týyndatady. Aýyrsyný, ádette, bir saǵattan birneshe saǵatqa deıin sozylady. Ót qabynyń túıilýi aýyr taǵamdy qabyldaýǵa baılanysty jáne ádette, keshke nemese túnde bolady.

Ót tasy ornalasýyn ózgertip, ót tútigin bitemeıtin bolǵanda ót qabynyń túıilýi basylady. Eger ót tútigi birneshe saǵat boıy bitelgen bolsa, asqynýlar paıda bolýy múmkin. Asqynýlarǵa jatatyndar: ót qabynyń qabynýy jáne zaqymdanýy nemese ót qabynyń, ót tútikteriniń nemese baýyrdyń ınfektsııalary.

Ultabardyń qasynda, jalpy ót tútiginde turyp qalǵan jáne uıqybeziniń tútigin bitegen ót tasy ót tasty pankreatıtti – uıqybeziniń qabynýyn týyndatýy múmkin.

Emdeý bolmaǵan jaǵdaıda, ót tútikteriniń nemese uıqybezi tútiginiń bitelýi ólim-jitimge aparýy múmkin.

Qashan dárigermen ót qabyndaǵy tastar týraly keńesý qajet?

Ót tas aýrýynyń ustamasy bolǵan adamdar dárigerge kórinýi qajet. Ót tasy oryn aýystyrǵanda ustamalar basylǵanmen, aýrýdyń asqynýy oryn alýy múmkin.

Ót qaby túıilýiniń ustamasy kezinde nemese odan keıin kelesi sımptomdar paıda bolatyn adamdarǵa shuǵyl túrde dárigerge kóriný qajet:

• 5 saǵattan asatyn ýaqyt boıy ishtiń aýyrsynýy
• Júrek aınýy jáne qusý
• Qyzba (keıde dene temperatýrasynyń sál kóterilýi) nemese qaltyraý
• Teriniń nemese kózdiń aqqabyǵynyń sarǵyshtanýy (sarǵaıýy)
• Sháı tústi nesep jáne nájistiń aqshyl túsi

Bul sımptomdar ót qabynyń, baýyrdyń nemese uıqybeziniń kúrdeli ınfektsııasynyń nemese qabynýynyń belgisi bolýy múmkin.

Ót tas aýrýy qalaı anyqtalady?

Dáriger ót tas aýrýyn anyqtaý úshin ádette, ýltradybystyq tekserýdi taǵaıyndaıdy. Sondaı-aq, basqa da zertteýdiń kórneki ádisteri qoldanylady.

• ÝDZ (ÝZI). Aǵzalardyń ýltradybystyq beınesin jasaý úshin transdıýser qoldanylady, ol aǵzalarǵa qaýipsiz jáne aýyrsyný bermeıtin ýltradybystyq tolqyndar jiberedi jáne olardyń beıne túrinde qaıtýyn alady. Arnaıy úıretilgen qyzmetker bul sharany dárigerdiń kabınetinde, ambýlatorııa ortalyǵynda nemese aýrýhanada ótkizedi, al medıtsınalyq kórnekilikke mamandanǵan radıolog-dáriger sýretterdi túsindiredi. Aýyrsynýdy basatyn shara qajet emes. Ót qabynda tas bolsa, beınede kórinedi. Ýltradybys – ót qabyndaǵy tastardy anyqtaýdyń asa dál ádisi.
• Kompıýterlik tomografııa (KT). KT dene sýretin alýǵa múmkindik beretin, zertteýdiń rentgendik ádisi. KT kontrastylyq zattek atalatyn arnaıy boıaǵyshty qoldanyp, ótkizilýi múmkin. KT úsh jaqty beıneleýdi (3D) alý úshin rentgen sáýle men kompıýterlik tehnıkanyń birigýi qoldanylady. Tekserý kezinde naýqas ústelge jatqyzylady, ústel týnnel tárizdi, rentgen sáýlesin shyǵaratyn qondyrǵyǵa ótedi. Bul shara ambýlatorııa ortalyǵynda nemese aýrýhanada ótkiziledi, al radıolog-dáriger sýretterdi túsindiredi. Aýyrsynýdy basatyn shara qajet emes. KT ót tasy nemese asqynýlar

anyqtalýy múmkin, mysaly, ót qabynyń nemese ót tútikteriniń ınfektsııalary jáne bitelýi. Biraq, KT ót qabynyń tastary kórinbeı qalýy da múmkin.

• Magnıttik-rezonanstyq tomografııa (MRT). Ishki aǵzalar men jumsaq tinderdiń aıqyn sýretin alý úshin MRT kezinde radıotolqyndar jáne magnıtter qoldanylady. Rentgen sáýlesi qoldanylmaıdy. Arnaıy úıretilgen qyzmetker bul sharany dárigerdiń kabınetinde, ambýlatorııa ortalyǵynda nemese aýrýhanada ótkizedi, al medıtsınalyq kórnekilikke mamandanǵan radıolog-dáriger sýretterdi túsindiredi. Anestezııa qajet bolmaıdy,biraq, jabyq keńistikten úreılenetin adamdarǵa jeńil tynyshtandyratyn preparat taǵaıyndalýy múmkin. Qajet bolsa, MRT kontrastylyq zattekpen ótkiziledi. MRT ótkizilýi kezinde naýqas ústelge jatqyzylady, ústel týnnel tárizdi, rentgen sáýlesin shyǵaratyn qondyrǵyǵa ótedi, qondyrǵynyń bir jaǵy jabyq nemese eki jaǵy da ashyq bolýy múmkin. Keıbir jańa apparattar adamǵa ashyq keńistikte bolýyna múmkin beredi. MRT ót qabyndaǵy, ót tútikterindegi tastardy anyqtaı alady.
• Holetsıstografııa. Tekserý, sondaı-aq, ımınodı-sirke sýlyq qyshqyldy stsıntıgrafııa, HIDA skanerleý nemese gepatobılıarlyq skanerleý atalady. Tekserý barysynda ót júıesiniń sýretin alý úshin zııansyz radıoaktıvtik materıal qoldanylady. Holetsıstografııany ótkizýde naýqas arnaıy ústelge jatqyzylady, dáriger kóktamyrǵa zııansyz radıoaktıvtik zattektiń azǵantaı kólemin engizedi. Sonymen qatar, dáriger ót qabynyń jıyrylýyn týyndatatyn dárilik preparat engizýi múmkin. Ót júıesi boıynsha radıoaktıvti preparat qozǵalǵanda kamera sýretterdiń toptamasyn túsiredi. Arnaıy úıretilgen qyzmetker bul sharany dárigerdiń kabınetinde, ambýlatorııa ortalyǵynda nemese aýrýhanada ótkizedi, al medıtsınalyq kórnekilikke mamandanǵan radıolog-dáriger sýretterdi túsindiredi. Anestezııa qajet bolmaıdy. Holetsıstografııa ót qabynyń jıyrylýynyń buzylystaryn nemese ót tútikteriniń bitelýin anyqtaý úshin qoldanylady.
• Endoskopııalyq retrogradtyq holangıopankreatografııa (ERHPG). ERHP kezinde ót jáne pankreatıttik tútikterdi kórneki etý úshin rentgen qoldanylady. Jeńil tynyshtandyrýdan keıin dáriger endoskopty (shaǵyn ıkemdi tútik, ushynda jaryq kózi men kamerasy bar) aýyz arqyly ultabarǵa jáne ót tútikterine engizedi. Endoskop kompıýterge jáne beınemonıtorǵa jalǵanǵan. Osydan keıin dáriger kontrastylyq zattekti endoskop arqyly ót tútigine engizedi. Bul kezde tútikter monıtorda kórinedi. Bul sharany ambýlatorııa ortalyǵynda nemese aýrýhanada ótkizedi. ERHPG dárigerge zaqymdanǵan ót tútiginiń jáne ót tasynyń ornalasýyn anyqtaýǵa kómektesedi. Tas endoskopqa bekitilgen asa kishkentaı korzınaǵa salynyp alynady da, organızmnen shyǵarylady. Bul test zaqymdaýy múmkin bolǵandyqtan, naýqastardyń bárine taǵaıyndalmaıdy.

Dáriger, sondaı-aq, ót tútikteriniń, ót qabynyń, uıqybeziniń nemese baýyrdyń ınfektsııasy nemese qabyný belgilerin anyqtaý úshin qan taldaýyn taǵaıyndaıdy. Taldaý úshin qan emsharalyq kabınette alynyp, qan úlgisi zerthanaǵa jiberiledi.

Ót tas aýrýynyń sımptomdary appendıtsıttiń, oıyq jarynyń, pankreatıttiń jáne gastroezofagealdyq reflıýks aýrýynyń sımptomdarymen uqsas keledi.

Keıde naýqasta ót qabynyń sımptomdary bolmasa, únsiz tastar bolýy múmkin. Dáriger basqa aýrýdy anyqtaý kezinde ÝDZ (ÝZI) oryndaýda ót qabyndaǵy tasty baıqaýy múmkin.

Ót tas aýrýy qalaı emdeledi?

Eger ót tas aýrýy sımptomsyz ótse, ádette, emdeýdiń qajeti joq. Ót qaby túıilýiniń ustamasy nemese basqa sımptomdary paıda bolýynda dáriger emdeýdi taǵaıyndaıdy. Naýqas gastroenterolog-dárigerge baǵyttalady (as qorytý aǵzalarynyń aýrýlaryna mamandanǵan). Eger adamda ót qaby túıilýiniń bir kórinisi bolsa, ol qaıtalanýy múmkin.

Ót tas aýrýyn emdeýdiń qarapaıym, ádettegi túri – ót qabyn alyp tastaý úshin operatsııa ótkizý. Eger naýqasqa operatsııa jasalýy múmkin bolmasa, dáriger holesterındi ót tasyn eritý úshin hırýrgııalyq emes sharalardy taǵaıyndaıdy. Operatsııa jasalýy múmkin emes adamdarǵa nemese jalpy ót tútikterinen tastardy alyp tastaý úshin ót qabyn alyp tastaýǵa operatsııa jasalatyn naýqastarǵa dáriger ERHPG qoldanýy múmkin.

Operatıvtik emdeý

Ót qabyn alyp tastaý boıynsha operatsııa holetsıstektomııa atalady. Eresekter arasyndaǵy keń taralǵan hırýrgııalyq operatsııalardyń biri. Ót qaby – ómirlik mańyzdy aǵza emes, adam ót qabynsyz ómir súre alady. Ót qabyn alyp tastaǵan kezde ót - ót qabynda jınalýdyń ornyna baýyrdan baýyr jáne jalpy ót tútikteri arqyly tikeleı ultabarǵa túsedi.

Hırýrgter holetsıstektomııanyń eki túrin oryndaıdy:

• ​Laparoskopııalyq holetsıstektomııa. Laparoskopııalyq holetsıstektomııa kezinde hırýrg ish qýysynda birneshe shaǵyn tilikter jasaıdy jáne jińishke, ushynda kishkentaı kamerasy bar tútik – laparoskopty engizedi. Kamera ish qýysyndaǵy aǵzalardyń jáne tinderdiń úlkeıtilgen beınesin beınemonıtorǵa beredi. Monıtorǵa qarap hırýrg aspaptardyń kómegimen muqııat túrde ót qabyn baýyrdan, ót tútikterinen, basqa qurylymdardan ajyratady. Odan keıin hırýrg ót qabyn tilik arqyly alyp shyǵarady. Naýqasqa jalpy narkoz beriledi. Holetsıstektomııalardyń kópshiligi laparoskopııalyq jolmen ótkiziledi. Kóptegen laparoskopııalyq holetsıstektomııalar ambýlatorııada ótkiziledi, demek, naýqas sol kúni úıine qaıtady. Úırenshikti dene belsendiligine ádette, operatsııadan keıin bir aptadan keıin kóshýge bolady.
• Ashyq holetsıstektomııa. Ashyq holetsıstektomııa ót qabynyń kúshti qabynýynda, juqpalanýynda nemese basqa operatsııalardan keıin tyrtyqtar bolýynda oryndalady. Bul jaǵdaılardyń kópshiliginde ashyq holetsıstektomııa basynan bastap josparlanady. Degenmen, hırýrg ony laparoskopııalyq holetsıstektomııadan keıin máseleler paıda bolýynda oryndaýy múmkin. Bul jaǵdaılarda naýqastyń qaýipsizdigi maqsatynda hırýrg ashyq holetsıstektomııaǵa kóshedi. Bul operatsııany ótkizýde ót qabyn alyp tastaý úshin hırýrg tiginen 10-15 sm jýyq tilik jasaıdy. Naýqas jalpy anestezııada bolady. Operatsııadan keıin qalpyna kelý úshin naýqastar aýrýhanada bir aptaǵa jýyq bolady. Úırenshikti dene belsendiligine ádette, operatsııadan keıin bir aıdan keıin kóshýge bolady.

Keıbir naýqastarda ót qabyn alyp tastaǵannan keıin ót ultabarǵa jıi túsetin bolǵandyqtan, jumsaq jáne jıi nájis bolýy múmkin. Ishektiń qyzmetinde ózgerister ádette, ýaqytsha, olar týraly dárigermen taldaý qajet.

Ót qabyndaǵy operatsııalardyń asqynýlary sırek kezdesedi, al jıi asqynýy – ót tútikteriniń zaqymdanýy. Jalpy ót tútiginiń jaraqatynyń nátıjesinde óttiń aǵyp ketýi jáne qarymdy qaýipti juqpalaný oryn alýy múmkin. Ót tútikterin qalpyna keltirý úshin bir nemese birneshe qosymsha operatsııalar qajet bolýy múmkin. Ót joldarynyń jaraqaty barlyq holetsıstektomııalardyń 1%-nan az bolady.

Holesterındi ót tastaryn hırýrgııalyq emes emdeý

Hırýrgııalyq emes emdeý erekshe jaǵdaıda taǵaıyndalady, mysaly, holesterındi ót tastary bar naýqasta operatsııaǵa kedergi keltiretin kúrdeli aýrý bolsa. Ádette, hırýrgııalyq emes emdeýdiń 5 jylynan keıin ót qabyndaǵy tastar qaıta túziledi.

Holesterındi ót tastaryn buzý úshin hırýrgııalyq emes emdeýdiń 2 túri bar:

• Tastardy eritý úshin dárilik preparattardy qabyldaý. Ýrsodıol (Aktıgall) jáne Henodıol – ót qyshqyly bar dárilik preparattar, olar ót qabyndaǵy tastardy eritýge qabiletti. Bul preparattar usaq holesterındi tastardy eritýde asa tıimdi. Barlyq tastardy osylaı eritý úshin birneshe aı nemese jyl qajet bolýy múmkin.
• Soqqy-tolqyndy lıtotrıpsııa. Ót tastaryn buzý úshin arnaıy apparat - lıtotrıpter qoldanylady. Ol soqqy tolqyndaryn shyǵarady, bul tolqyndar adamnyń denesi arqyly ótip, ót tastaryn usaq bólikterge usatady. Bul shara sırek qoldanylady jáne ýrsodıoldy qabyldaýmen qatar taǵaıyndalady.

Tamaqtaný jáne emdám

Tamaqtaný jáne emdámge baılanysty ót tasynyń túzilýi qaýpin arttyratyn faktorlarǵa jatatyndar:

• semizdik
• tez salmaq joǵaltý
• kalorııalar jáne tazartylǵan kómirsýlardyń mólsheri joǵary jáne talshyqtyń mólsheri tómen bolatyn emdámder

Adamdar durys tamaqtaný ratsıonyn jáne tamaqtaný tártibin ustanyp, salaýatty salmaqty qoldaý jolymen ót tasy túzilý qaýpin azaıta alady.

Tómen kalorııaly emdámder jáne barıatrııalyq operatsııalardy qoldanýda tez salmaq joǵaltatyn adamdarda ót qabynda tastardyń túzilýiniń aldyn alý úshin Ýrsodıol kómektesedi. Mundaı naýqastarǵa dáriger-dıetologpen emdám týraly keńesý qajet.

Neni este ustaý qajet

• Ót qabyndaǵy tastar - ót qabynda túziletin qatty bólikter.
• Ót quramyna kiretin zattekterdiń úılesimsizdigi ót qabyndaǵy tastardyń túzilýin týyndatady. Óttiń quramynda holesterın, bılırýbın kóp bolsa nemese ót tuzy kóp bolsa, ót qabynda tastar paıda bolady. Bul úılesimsizdiktiń paıda bolý sebepteri sońyna deıin anyqtalmaǵan.
• Áıelder, 40 jastan asqandar, ót qabyndaǵy tastardyń túzilýine otbasylyq beıimdiligi bar adamdarda ót tasy damýynyń qaýpi joǵary.
• Ót tas aýrýy bar kóptegen adamdarda qandaı da bir sımptomdar baıqalmaýy múmkin. Sımptomdary bolmaıtyn ót qabynyń tastary sımptomsyz nemese únsiz atalady.
• Ótti shyǵaratyn tútikterdiń taspen bitelýinde ót qabynda qysym artady, bul ót qabynyń túıilýiniń ustamasyn týyndatady.
• Ót qabynyń túıilýiniń ustamalary aýyr taǵamdy qabyldaýǵa baılanysty jáne ádette, keshke nemese túnde bolady.
• Ót tas aýrýynyń sımptomdary basqa aýrýlardyń sımptomdarymen uqsas keledi.
• Eger ót tas aýrýy sımptomsyz ótse, ádette, emdeýdiń qajeti joq. Ót qaby túıilýiniń ustamasy paıda bolýynda dáriger emdeýdi taǵaıyndaıdy.
• Ót tas aýrýyn emdeýdiń qarapaıym, ádettegi túri – ót qabyn alyp tastaý úshin operatsııa ótkizý. Eger naýqasqa operatsııa jasalýy múmkin bolmasa, dáriger holesterındi ót tasyn eritý úshin hırýrgııalyq emes sharalardy taǵaıyndaıdy. Operatsııa jasalýy múmkin emes adamdarǵa nemese jalpy ót tútikterinen tastardy alyp tastaý úshin ót qabyn alyp tastaýǵa operatsııa - holetsıstektomııa jasalýynyń aldynda naýqastarǵa dáriger ERHPG - endoskopııalyq

retrogradtyq holangıopankreatografııany taǵaıyndaýy múmkin.

• Ót qaby – ómirlik mańyzdy aǵza emes, adam ót qabynsyz ómir súre alady. Ót qabyn alyp tastaǵan kezde ót - ót qabynda jınalýdyń ornyna baýyrdan baýyr jáne jalpy ót tútikteri arqyly tikeleı ultabarǵa túsedi.