Mazmuny
Kóz qımyly buzylystarynyń túrleri
Nysanǵa qaraǵan kezde eki kózdi tigý úshin birneshe bulshyq eti áreket etedi. Bulshyq ette máseleler paıda bolsa, kózdiń úılesimdi jumysy buzylady.
Kóz – sfera tárizdi kórý aǵzasy. Ol suıyqtyqqa toly. Aqqabyqtan, móldirqabyqtan turatyn kózdiń syrtqy qabaty qorǵanys qyzmetin atqarady. Kózdiń ortańǵy qabaty tamyrlardan turady. Ishki qabaty (torqabyq) nervterden jáne jaryq-túske sezimtal jalǵamdardan turady. Sondaı-aq, móldirqabyqtyń artynda ornalasqan nurly qabyq bar, ol –juqa qozǵalmaly plastına, ortasynda qarashyq atalatyn dóńgelek oıyǵy bar. Onyń artynda qaraq (kóz burshaǵy) ornalasqan, ol – lınza túrindegi móldir sozylmaly dene, onyń basty qyzmeti – jaryqty syndyrý. Konıýnktıva – qabaqtyń ishki bóligin jaýyp turatyn silemeı qabyǵy.
Jaryq kózge móldirqabyq arqyly ótedi. Kóz arqyly jaryqtyń ótýinde móldirqabyq qarashyqtyń pishini ózgerý esebinen keńeıip, kózge kóbirek jaryqty ótkizedi nemese tarylyp, ony shekteıdi. Odan keıin lınzalar jaryqtyń torqabyqqa týra shoǵyrlanyp túsýi úshin ózderiniń pishinin ózgertedi. Jaryq kórý nervisi arqyly mıǵa nerv sıgnaldaryn berýdiń hımııalyq úrdisin iske qosatyn fotoretseptorlardy qozdyrady.
Mıda osy nerv ımpýlstaryn óńdeý jáne tutas beıne qalyptastyrý júredi.
Kóz qımyly buzylystarynyń túrleri
Kóz qımyly buzylystarynyń túrleri kóp. Jıi kezdesetinderi:
- Qylılyq – kózdiń qımyly úılesimsiz bolatyn aýrý, bul kezde kórý osteri bir nysanǵa túıispeıdi.
- Nıstagm – kózdiń tez, baqylaýǵa kelmeıtin qımyly, bular keıde «bılep turǵandaı» kóz atalady.
Kóz qımyly buzylystarynyń keıbiri týǵannan bolady. Basqalary ómir boıynda damıdy jáne jaraqat sekildi máselelerge baılanysty bolady.
Emdeýge kózáınek kıip júrý, kózdiń bulshyq etin jattyqtyrý úshin jattyǵý jasaý jáne operatıvtik aralasý jatady. Kóz qımyly buzylystarynyń keıbiri, mysaly, nıstagm emdelmeıdi.