Mazmuny
Dıabettik koma – dıabettiń ómir úshin qaterli asqynýy, bul kezde adam esin joǵaltýǵa deıin barady. Qandaǵy qanttyń joǵary (gıperglıkemııa) nemese tómen (gıpoglıkemııa) mólsheri asa qaýipti, sebebi, ekeýi de dıabettik komaǵa aparýy múmkin. Dıabettik komaǵa ushyraǵan naýqas tiri bolǵanmen, onyń jaǵdaı uıqydaǵydaı sekildi, esin tolyǵymen joǵaltady, syrtqy titirkendirgishterge serpini bolmaıdy. Shuǵyl em kórsetilmegen jaǵdaıda dıabettik koma ólim-jitimge aparady. Dıabettik komanyń paıda bolý yqtımaldyǵy ómir úshin qaýipti, biraq, onyń aldyn alýǵa bolady. Ol úshin aldymen, dıabetti durys emdeýden bastaý qajet.
Dıabettik komanyń aldynda qandaǵy qanttyń deńgeıiniń artýyn nemese tómendeýin kórsetetin telimdi sımptomdary bolady.
Qandaǵy qanttyń joǵary deńgeıi (gıperglıkemııa)
Eger qandaǵy qanttyń deńgeıi tym joǵary bolsa, naýqas sezinýi múmkin:
• Kúshti shóldeý
• Neseptiń jıi júrýi
• Enjarlyq
• Júrek aınýy jáne qusý
• Entigý
• Ishtegi aýyrsyný
• Aýyzdan atsetonnyń jemisti ıisi paıda bolady
• Aýyzdyń qurǵaqtyǵy
• Júrek soǵýynyń jıileýi
Qandaǵy qanttyń tómen deńgeıi (gıpoglıkemııa)
Qandaǵy qanttyń tómen deńgeıinde baıqalady:
• Diril nemese kúıgelektik
• Sharshaý
• Tersheńdik
• Ashyǵý
• Júrek aınýy
• Ashýshańdyq
• Júrek soǵýynyń jıileýi
• Sóıleýdiń buzylysy
• Minez-qulyqtyń ózgerýi
Keıbir naýqastar qandaǵy qanttyń tómendeýin kórsetetin gıpoglıkemııanyń sımptomdaryn sezinbeýi múmkin.
Eger qandaǵy qanttyń deńgeıiniń artýyna nemese tómendeýine tán sımptomdardy baıqasańyz, qan taldaýynyń nátıjesine negizdelgen emdeýdi ustanyńyz. Eger jaǵdaıyńyz jaqsarmasa, nemese nasharlasa, «jedel járdemdi» shaqyryńyz.
Dıabettik koma – shuǵyl járdemdi talap etedi. Eger qandaǵy qanttyń deńgeıiniń kúrt artýyna nemese kúrt tómendeýine tán sımptomdardy baıqasańyz, jáne talyp qalýyńyz múmkindigin sezinseńiz, «jedel járdemdi» shaqyryńyz. Eger qasyńyzda dıabetke shaldyqqan adam bolsa, jáne ol talyp qalsa, «jedel járdemdi» shaqyryńyz jáne onyń qyzmetkerlerine mindetti túrde talǵan naýqastyń dıabetpen aýyratyndyǵyn habarlańyz.
Qandaǵy qanttyń tómen deńgeıden joǵaryǵa deıin udaıy ózgeristeri nemese uzaq ýaqyt boıy joǵary kórsetkishteriniń saqtalýy dıabettik komaǵa aparýy múmkin.
Dıabettik ketoatsıdoz.
Bulshyq et tininiń energetıkalyq resýrstarynyń taýsylǵan kezinde organızm maı qoryn buza bastaýy múmkin. Bul úrdistiń nátıjesinde keton atalatyn ýytty qyshqyldar túziledi. Tıisti emdeý bolmasa, dıabettik ketoatsıdoz dıabettik komaǵa aparýy múmkin.
Dıabettik ketoatsıdoz – 1 tıpti qant dıabetiniń jıi kezdesetin asqynýy, biraq, 2 tıpti dıabette jáne gestatsııalyq dıabette (júktiliktegi) de paıda bolýy múmkin.
Dıabettik gıperosmolıarlyq sındrom. Eger qandaǵy qanttyń deńgeıi detsılıtrge (mg/dl) 600 mıllıgrammnan asatyn bolsa nemese lıtrge (mmol/l) 33.3 mılımolden asatyn bolsa, bul jaǵdaı dıabettik gıperosmolıarlyq sındrom atalady.
Qandaǵy qant deńgeıi osy kórsetkishterden asatyn bolsa, qan tutqyr jáne qoıý bolady. Qanttyń artyq mólsheri qannan nesepke ótedi jáne organızmnen suıyqtyqtyń úlken kóleminiń shyǵarylýyna yqpal etedi.
Eger gıperosmolıarlyq sındromǵa ushyraǵan naýqasqa ýaqytyly kómek kórsetilmese, ómir úshin qaýipti sýsyzdaný oryn alýy múmkin, bul túbinde komaǵa aparýy yqtımal.
Dıabettik gıperosmolıarlyq sındrom 2 tıpti dıabetke ushyraǵan egde jastaǵy adamdar men orta jastaǵy adamdar arasynda jıi kezdesedi.
Gıpoglıkemııa. Glıýkoza mıdyń qalypty jumysy úshin qajet. Aýyr jaǵdaılarda qandaǵy qanttyń deńgeıi esten tanýǵa aparýy múmkin. Gıpoglıkemııanyń paıda bolý sebebi qandaǵy ınsýlınniń joǵary deńgeıi nemese organızmge taǵamnyń jetkiliksiz túsýi bolýy múmkin. Sondaı-aq, bul jaǵdaı shamadan tys dene júktemeleri men alkogoldi artyq tutynýda paıda bolýy múmkin.
Sımptomdar gıpoglıkemııanyń túpkilikti nátıjesine áser etedi. Uzaq ýaqyt boıy ótetin dıabettiń barysynda ashyǵý jáne terleýdiń artýy sekildi sımptomdardy baıqamaýyńyz da múmkin, olar qandaǵy qant deńgeıiniń qaýiptiligi týraly belgi beredi. Bul jaǵdaı tanylmaǵan gıpoglıkemııa atalady.
Qant dıabeti bar kez kelgen naýqas dıabettik koma paıda bolý qaýpine ushyraýy múmkin.
Eger sizde 1 tıpti dıabet bolsa, dıabettik koma paıda bolý qaýpi kelesilermen baılanysty:
• Qandaǵy qanttyń tómen deńgeıi (gıpoglıkemııa)
• Dıabettik ketoatsıdoz
Eger sizde 2 tıpti dıabet bolsa, dıabettik koma paıda bolý qaýpi kelesilermen baılanysty:
• Dıabettik gıperosmolıarlyq sındrom, ásirese, jasyńyz ortadan asqan bolsa.
Eger sizde 1 nemese 2 tıpti dıabet bolsa, dıabettik koma paıda bolý qaýpi kelesi faktorlarǵa baılanysty:
• Insýlın jetkizý máseleleri. Eger sizge ınsýlındik pompa (sorǵy) qoıylsa, qandaǵy qant deńgeıin jıi tekserý qajet, sebebi, ınsýlındik pompanyń tútigi buralyp qalýy múmkin, osydan organızmge ınsýlın jetkizilýi tejeledi. Kamerasyz pompa bolǵanda da keıde ınsýlındi jetkizýdiń toqtaýyna aparatyn máseleler bolýy múmkin. Eger naýqasta 1 tıpti dıabet bolsa, organızmge ınsýlınniń túsýiniń toqtaýy tez dıabettik ketoatsıdozǵa aparýy múmkin.
• Aýrý, jaraqat nemese operatsııa. Túrli aýrýlar jáne jaraqattar kezinde qandaǵy qant deńgeıi edáýir artýy múmkin. Bul 1 tıpti dıabette dıabettik ketoatsıdozǵa aparmaýy úshin, sondaı-aq, bul jaǵdaıdy retteý úshin organızmge túsetin ınsýlındi arttyrý qajet. Júrektiń nemese búırektiń irkilisti jetkiliksizdigi sekildi basqa aýrýlar dıabettik gıperosmolıarlyq sındromnyń damý qaýpin arttyrýy múmkin.
• Dıabetti durys emdemeý. Eger qandaǵy qant deńgeıin qatań baqylaýǵa almasańyz, dárilik preparattardy dárigerdiń taǵaıyndaýmen qabyldamaıtyn bolsańyz, asqynýlar men dıabettik komanyń damý qaýpi joǵary bolady.
• Insýlınnen ádeıi bas tartý. Keıde dıabeti bar, artyq salmaqty adamdar aryqtaýǵa úmittenip, ınsýlındi qabyldaýdan bas tartady. Bul ómir úshin qaterli jáne dıabettik komanyń damýyna aparady.
• Alkogol qabyldaý. Alkogol qandaǵy qanttyń deńgeıine boljamsyz áser etedi. Keıde alkogoldi qabyldaǵaǵan 1-2 kún ishinde qandaǵy qanttyń dál emes deńgeıi baqylanady. Bul gıpoglıkemııa saldarynan bolatyn dıabettik komanyń damý qaýpin arttyrady.
• Tyıym salynǵan esirtkilik preparattardy qoldaný. Kokaın jáne ekstazı sekildi tyıym salynǵan esirtkilik preparattar qandaǵy qant deńgeıiniń edáýir artýyna jáne dıabettik komanyń damýyna yqpal etedi.
Emdeýden bas tartqanda dıabettik koma aparýy múmkin:
• Mıdyń zaqymdanýyna
• Ólim-jitimge.
Dıabettik koma – boljanbaıtyn jaǵdaı, oǵan daıyndalýǵa ýaqyt bolmaıdy. Eger qandaǵy qant deńgeıiniń kúshti artýyn nemese tómendeýin sezinseńiz, esten tanbaı turyp, «jedel járdemdi» shaqyrýǵa úlgerý qajet.
Eger dıabetke shaldyqqan adamnyń qasynda bolsańyz, onyń esten taný múmkindigin baıqasańyz nemese qımyly túsiniksiz bolyp kórsinse, dereý «jedel járdemdi» shaqyryńyz.
«Jedel járdem» kelgenge deıin ne isteýge bolady?
Eger dıabetti emdeý týraly eshteńe bilmeseńiz, jedel járdem brıgadasyn kútińiz.
Eger dıabetti emdeýmen tanys bolsańyz, kelesi áreketterdi oryndańyz:
1. Esten tanǵan adamnyń qandaǵy qant deńgeıin tekserińiz.
2. Eger qandaǵy qant deńgeıi 70 mg/dl (3.9 mmol/l) bolsa, oǵan glıýkagon ınektsısyn salyńyz. Eger glıýkagon bolmasa, glıýkoza gelin, baldy nemese qantty shárbatty jaǵynyń ishine jaǵý qajet. Qandaǵy qant deńgeıi tómen bolsa, ınsýlın bermeńiz.
3. Eger qandaǵy qant deńgeıi 70 mg/dl joǵary bolsa, jedel járdem brıgadasyn kútińiz. Qandaǵy glıýkoza deńgeıi joǵary adamǵa qant bermeńiz.
4. Jedel járdem brıgadasyna dıabet jáne qabyldanǵan sharalar týraly aıtyńyz.
Dıabettik komada dıagnozdy tez qoıý asa mańyzdy. Jedel járdem brıgadasy tekserý ótkizgende týystaryńyzdan sizdiń aýrýyńyzdyń tarıhyn suraıdy.
Qajetti tekserýler
Kelesi kórsetkishterdi baǵalaý úshin túrli zerthanalyq testiler ótkizý qajet bolady:
•
Qandaǵy qant deńgeıi
• Ketondyq deneler deńgeıi
• Qandaǵy azottyń nemese kreatınınniń mólsheri
• Qandaǵy kalııdiń, fosfattyń jáne natrııdiń mólsheri
Dıabettik koma kezindegi jedel járdem kórsetý ádistemesin tańdaý qandaǵy qanttyń deńgeıine baılanysty.
Qandaǵy qant deńgeıi joǵary
Eger qandaǵy qant deńgeıi tym joǵary bolsa, qajet bolady:
• Kóktamyr arqyly eritindiler engizip, sý balansyn qalpyna keltirý
• Jasýshalar durys qyzmet etýi úshin kalıı, natrıı nemese fosfat qosylady
• Organızm tinderine glıýkozany sińirýine kómektesý úshin ınsýlın
• Kez kelgen negizgi ınfektsııalardy emdeý.
Qandaǵy qant deńgeıi tómen
Qandaǵy qant deńgeıi tómen bolsa, glıýkagon ınektsııasy qajet bolýy múmkin, ol qandaǵy glıýkoza mólsherin arttyrýǵa yqpal etedi.
Ádette, qandaǵy qant deńgeıi rettelgende, es qalpyna keledi.
Dıabettiń barysyn kúndelikti qatań baqylaý dıabettik komanyń aldyn alýǵa kómektesedi. Kelesi keńesterdi este ustańyz:
• Tamaqtaný tártibin jasap, qadaǵalańyz. Taǵamdy durys qabyldaý qandaǵy qant deńgeıin retteýge kómektese alady.
• Qandaǵy qant deńgeıin qadaǵalańyz. Glıkemııanyń deńgeıin jıi anyqtaý qandaǵy qanttyń deńgeıin normasynyń sheginde qoldaı alatyndyǵyńyzǵa senimdi bolýyńyzǵa kómektesedi. Sondaı-aq, bul glıýkozanyń deńgeıiniń artýynyń nemese tómendeýiniń qaýiptiligi bar ekendigi týraly saqtandyrady.
• Taǵaıyndalǵan emdeýdi qatań oryndańyz. Eger qandaǵy glıýkozanyń mólsheriniń kórsetkishteri jıi ózgeretin bolsa, emdeýshi dárigerge habarlaý qajet. Ol naýqasqa qajetti emdeýdi tańdaıdy.
• Kún tártibi. Qandaı da bir aýrýdyń kezinde qandaǵy qanttyń deńgeıi kúrt artýy múmkin. Aýrý kezinde qandaǵy qant deńgeıiniń artýyn qalaı retteýge bolatyndyǵy týraly dárigermen keńesińiz.
• Qandaǵy qant deńgeıiniń artýynda ketondar deńgeıin anyqtańyz. Eger qanttyń deńgeıi 240 mg/dl (13.3 mmol/l artyq bolsa, ketondyq denelerdi anyqtaý úshin nesepti taldaýǵa tapsyryńyz. Ketondardyń mólsheri artqanda dárigerge kórinińiz. Nesepte ketondar bolsa, jáne osy kezde qusý oryn alsa, dereý dárigerińizdi shaqyryńyz.
• Qol astynda glıýkagon jáne tez áser etetin qant kózderin ustańyz. Eger ınsýlın qabyldaıtyn bolsańyz, qol astynda glıýkagon jáne tez áser etetin qant kózderi, mysaly, glıýkoza tabletkasy nemese apelsın shyryny bolýyn qadaǵalańyz, olardy qandaǵy qant deńgeıi tómen bolǵanda qabyldaý qajet.
• Qandaǵy glıýkozanyń shoǵyrlanýyna úzdiksiz monıtorıng (CGM). Bul ásirese, qajet, eger glıkemııanyń turaqty deńgeıin qoldaýda qıynydyqtar bolsa, nemese qandaǵy qant deńgeıiniń tómendeýin sezbeıtin bolsańyz (tanylmaıtyn gıpoglıkemııa).
CGMs – teri astyna qoıylǵan kishkene datchıkter kómegimen qandaǵy qant deńgeıi baqylanatyn qural-jabdyq, ári qaraı bul aqparat symsyz qural-jabdyqqa beriledi.
Bul qural-jabdyqtar qandaǵy qant deńgeıiniń tómendiginiń qaýiptiligi týraly habar beredi. Biraq, CGM qoldanatyn bolsańyz da, qandaǵy qant deńgeıi glıýkometrdiń kómegimen anyqtalýy tıis. Glıýkometrmen salystyrǵanda CGMs – qymbat qural-jabdyq, biraq, ol glıýkozanyń deńgeıin baqylaýda jaqsy nátıje beredi.
• Alkogol tutynýdy shekteńiz. Alkogoldiń qandaǵy qant deńgeıine áseri boljamdy emes, spırttik ishimdikterden bas tartqan jón.
• Týystaryńyzdy, dostaryńyzdy jáne áriptesterińizdi úıretińiz. Týystaryńyzdy, dostaryńyzdy qandaǵy qant deńgeıiniń kúrt ózgerýine tán sımptomdardy anyqtaýǵa úıretińiz, sondaı-aq, esten tanǵan kezde, «jedel járdem» shaqyrý qajettigin aıtyńyz.
• Medıtsınalyq ıdentıfıkatsııalyq bilezik nemese alqa taǵyp júrgen jón. Eger naýqas esten tansa, mundaı aqparaty bar bilezik týystaryńyzǵa, dostaryńyzǵa jáne áriptesterińizge, jedel járdem qyzmetkerlerine paıdaly aqparat beredi.