Bógde zat

Kishkentaı balalar ádette, tamaqty jutady (et, jańǵaq, dánder, kámpıt, jemis súıekteri jáne popkorn). Tıyndar, sharlar, túıreýishter, knopkalar, qaryndash bólikteri, lastıkter, qaǵaz bólikteri, tastar jáne monshaqtar bógde zat bolýy múmkin.

Balalar kishkentaı batareıalardy jeńil jutýy múmkin. Olar ýyttylyǵyna saı qaýipti.

Tis tazartqysh jáne ustaralar da qaýipti.

Sondaı-aq, usaq bólikter, mysaly, vınt, oıynshyqtardyń kózi, murny, basqa bólikteri qaýipti.

Balanyń bógde zatty jutýynyń sımptomdary qandaı?

Eger bala birdeńe jutyp qoısa, balada jaısyzdyq sezimi paıda bolady. Tynys alýynda, sóıleýde, jutýda nemese jylaýda máseleler paıda bolady. Balada silemeı aǵýy kúsheıedi, qusý, keýdesinde nemese asqazanynda aýyrsyný paıda bolady.

Qandaı kómekti ózińiz kórsete alasyz?

Eger bala kishkene batareıany jutyp qoısa, shuǵyl túrde dárigerdi shaqyryńyz.

Eger bala birdeńe jutyp qoıǵandyǵyn bilseńiz, jaısyzdyq belgilerin qadaǵalańyz.

Eger balada tynys alýynda, sóıleýde, jutýda nemese jylaýda másele bolsa, sondaı-aq, loqsý, silemeı aǵýy, qusý, keýdesinde nemese ishinde aýyrsyný bolsa, shuǵyl túrde dárigerge kórinińiz.

Kúshti jaısyzdyqta nemese baladaǵy jaısyzdyq tıyndy jutqannan keıin paıda bolsa, «jedel járdemdi» shaqyryńyz. Ózin jaqsy sezinse de, birneshe kún boıy qadaǵalap, nájisinen jutqan tıyndy tekserińiz.

Ádette, bala bir zatty (túıreýish nemese áınek sekildi ótkir bolsa da) kezdeısoq jutyp qoısa, olar nájispen ózdiginshe shyǵyp, zııan keltirmeýi múmkin.

Balanyń nájisin tekserip, bógde zattyń organızmnen shyǵýyna kóz jetkizińiz.

Ish júrgizetin nemese qosymsha talshyq bermeńiz.

Eger bógde nysan birneshe kún boıy nájiste bolmasa, dárigerge kórinińiz.

Balanyń tynys alý joldarynda birdeńe turyp qalýynyń sımptomdary qandaı?

Eger bir zatty jutýda ol kómeıde turyp qalsa, onyń tynys joldary bitelip qalýy múmkin.

Eger tynys alý joldary jartylaı jabyq bolsa, jótel, qarlyǵý nemese basqa tynys alý máseleleri paıda bolýy múmkin. Shuǵyl medıtsınalyq kómek qyzmetine habarlasý qajet.

Bul sımptomdar ózdiginshe ótse, balany birneshe kún boıy respıratorlyq ınfektsııa sımptomdaryna (mysaly, qyzba nemese jótel) qadaǵalańyz.

Balanyń tynys alý joldarynda bógde zat turyp qalýy týraly ınfektsııa nemese qabyný paıda bolǵansha bilmeýińiz de múmkin.

Eger balanyń tynys alý joldary tolyq jabylyp qalsa, bala tynys ala almaıdy.

Qandaı kómekti ózińiz kórsete alasyz?

Dereý dárigerge habarlasyńyz, eger balanyń kómeıinde bógde zat turyp qaldy dep sanaıtyn bolsańyz.

Tynys alýy qıyndasa, «jedel járdemdi» shaqyryńyz. Eger bala esin bilse jáne ózdiginshe tynys alatyn bolsa, kómek kelgenge deıin muqııat qadaǵalańyz. Eger bala esin bilmese, nemese tynys almasa, ádisin bilseńiz, jasandy tynys alýdy, Geımlıh sharasyn, arqasyn qaǵyp, ish qabyrǵasyn saýsaqpen azdap urǵylaýdy oryndańyz.

Balaǵa tamaq, sý bermeńiz, bógde zatty saýsaqpen ıtermeńiz.

Muryndaǵy bógde zattyń bolýynyń sımptomdary qandaı?

Murynnan shyǵatyn bólindi sasyq ıisti nemese qan aralasqan.
Murynmen tynys alý qıyndaǵan.
Muryndaǵy titirkenis.
Bala murnynda bógde zatty sezedi.

Qandaı kómekti ózińiz kórsete alasyz?

Muryndaǵy bógde zat titirkenis, ınfektsııany, nemese tynys alýdyń qıyndaýyn týyndatýy múmkin.

Kórinbeıtin nemese jeńil túrde alynbaıtyn nysandy alýǵa tyryspańyz, sebebi, ony ári qaraı muryn qýysyna qaraı ıterip jiberýińiz múmkin.

Qysqyshty, maqta tyǵyndy nemese basqa aspaptardy bógde zatty alý úshin qoldanbańyz.

Bala muryn arqyly emes, aýyz arqyly tynys alsyn.

Eger jeńil jáne qaýipsiz isteı alsańyz, murynda qandaı nysan turyp qalǵandyǵyn anyqtańyz. Bir jaǵyn basyp, balany abaılap, bógde zat turyp qalǵan ekinshi jaǵymen tynys alýyn surańyz. Osy jaǵymen tym qatty nemese kóp tynys almaýyn ótinińiz.

Bul shara kómektespese, nemese nysandy alyp tastaý qıyn bolsa, dárigerge kórinińizder.

Eger balanyń muryn qýysy bógde zatty alyp tastaǵan soń titirkengen, nemese juqpalandy dep sanasańyz, dárigerge kórinińizder.

Balanyń qulaǵynda bógde zat bolsa, ne isteý qajet?

Qulaqtaǵy bógde zat qulaqtyń ınfektsııasyn týyndatýy múmkin.

Dáriger balanyń qulaǵynda turyp qalǵan kez kelgen zatty alyp tastaýy qajet. Kóptegen zaqymdaýlar ata-analar ózderi bógde zatty alyp tastaýǵa tyrysqanda oryn alady.

Qysqysh, maqta tyǵyndy nemese basqa aspaptardy bógde zatty alý úshin qoldanbańyz.

Dárigerge kórinińizder.

Qulaqta qońyz jáne basqa jándikter turyp qalýy múmkin.

Keıde jándikterdi jyly sýmen muqııat jýyp, alyp tastaýǵa bolady.

Bul da kómektespese, dárigerge kórinińiz.

Balany osy máselelerden qalaı qorǵaı alasyz?

Usaq, ádemi, jyltyr zattardy balanyń qoly jetpeıtin jerde saqtańyz.

7 jasqa deıingi balalarǵa jutyp qoımas úshin arahıs, popkorn nemese saǵyzdy berýge bolmaıdy.

Tamaqty usaq bólikterge kesińiz, bala ony jeńil shaınaı alady. Etti jáne tutas júzimdi usaq etip kesińiz, hot-dogtardy – usaq taıaqshaǵa (dóńgelek bólikterge emes) bólińiz.

7 jasqa deıingi balalarǵa qaqalyp qalmas úshin saǵyzdy nemese soratyn kámpıtti bermeńiz.

Kishkentaı batareıalardy balanyń qoly jetpeıtin jerde saqtańyz.

Oıynshyqtardyń japsyrmasyn oqyńyz, balanyń jasyna qatysty usynystardy oryndańyzdar. 3 jasqa deıingi balalarǵa usaq bóligi bar oıynshyqtarmen oınaýǵa ruqsat bermeý qajet.

Balanyń oıynshyǵyn qarap otyryńyz. Synbaýyn tekserip, synǵandaryn laqtyryp otyryńyz.

Balalarǵa aýyzǵa, murynǵa oıynshyqtardy salmaýyn, nemese jutpaýyn aıtyńyzdar.

Balalar jylaǵanda nemese jıi tynys alǵanda tamaq jegizbeńizder.

Tunshyǵýdyń aldyn alý úshin balalarǵa tamaq ishetin kezde oınaýǵa, kúlýge nemese sóıleýge jol bermeńizder.

Dárigerge qashan kóriný qajet?

Balanyń tynys alý joldarynda birdeńe turyp qalsa, (tynys alýy kenet qıyndasa) medıtsınalyq járdemdi shaqyryńyz.

Eger balańyz jaısyzdyqty sezinse, ony shuǵyl járdem bólimshesine jetkizińiz.

Balańyzdyń jaǵdaıy týraly kúmánińiz nemese suraqtaryńyz bolsa, dárigerge kórinińiz.