Mazmuny
Shuǵyl medıtsınalyq kómekke qashan júginý qajet
Baılamdar – qatty, elastıkalyq qurylymdar, súıekti ózara qosyp, olar býyndy ornynda ustaıdy. Sozyp alý– baılamdardyń jaraqaty, onyń talshyqtarynyń jarylýynan týyndaıdy. Baılamdardyń jarylýy ishinara nemese tolyq bolady.
Baılamdardyń sozylýy tobyq pen tizeniń aýmaǵynda jıi paıda bolady. Sozylǵan baılamdar tez isinedi jáne aýyrsynatyn bolady. Ádette, aýyrsyný men isiný kúshtirek bolsa, jaraqat ta aýyr bolady. Kópshilik jaǵdaıda azdaǵan sozylýda jaraqatty ózdiginshe emdeýge bolady.
1. Zaqymdanǵan aıaqqa demalys berý qajet. Dáriger jaraqattanǵan aýmaqqa 48 saǵat boıy júkteme túsirýge tyıym salady. Alaıda, belsendilikti múlde úzbeńiz. Tobyqtyń sozylýynda da basqa bulshyq etterge azdaǵan júkteme berýge bolady. Mysaly, qol men ıyq beldeýin jattyqtyrý úshin velotrenajerdi qoldanýǵa bolady, bul kezde jaraqattanǵan tobyq býynyna júkteme shekteledi. Osylaısha, júrek-qantamyr júıesiniń jumysyn qoldaýǵa bolady.
2. Zaqymdanǵan aýmaqqa sýyq basyńyz. Bul jaraqattan keıingi isinýdi shekteýge kómektesedi. Jaraqattan keıin tezirek oǵan muz basyńyz, ony 15-20 mınýtten, kúnine 7-8 ret, 48 saǵat ishinde isiný ketkenge deıin oryndańyz. Muz basqanda abaılańyz, uzaq ustamańyz, sebebi, bul tindirdiń zaqymdanýyn týyndatýy múmkin.
3. Jaraqattanǵan tusty qysyp, tańyńyz. Ony elastıkalyq bıntten nemese neoprennen jasaǵan durys.
4. Aıaqty kóterip qoıý qajet. Bul onyń isinýin tejeıdi nemese aldyn alady.
Eki kúnnen keıin abaılap, zaqymdanǵan tusty ıkemdep, qozǵalta bastaýǵa bolady. Birtindep, jaǵdaı jaqsarady. Saýyǵý barysynda paıda bolǵan aýyrsynýdy jeńildetý úshin aýyrsynýdy basatyn, qabynýǵa qarsy preparattar - ıbýprofen jáne atsetamınofendi qabyldaýǵa bolady.
Eki nemese úsh kúnde sımptomdar jaqsarmasa, dárigerge kórinińiz.
Shuǵyl medıtsınalyq kómekke qashan júginý qajet
- Deneiń salmaǵyn jaraqattanǵan aıaqqa sala almaısyz, býynda turaqsyzdyq nemese jansyzdanýdy sezinesiz, nemese býyndy qozǵalta almaısyz. Bul baılamdardyń tolyq jarylýyn bildiredi. Dárigerge baratyn jolda býynǵa sýyq basyńyz.
- Qyzyl nemese qyzarǵan jolaqtar pıda bolǵan, olar jaraqattanǵan aýmaqtyń sheginen shyǵyp, taralady. Bul ınfektsııanyń belgisi bolýy múmkin.
- Jaraqat ótkende birneshe ret jaraqattanǵan aýmaqta paıda bolǵan.
- Baılamdardyń kúshti sozylýy bolsa. Emdeýdiń jetkiliksizdigi nemese kesh bastalýy býynnyń uzaq merzimdik turaqsyzdyǵyna nemese sozylmaly aýyrsynýǵa aparady.