Mazmuny
Túngi enýrez (shyjyńdyq) (NE) - uıqy kezinde ózdiginen zár shyǵarý. Zertteýler negizinde, eresekterdiń kem degende 2% túnde ózine ıe bola almaı zár jiberip qoıatyn kórnedi. Túngi shyjyńdyqty nıktýrııadan ba nemese qýyqty bolsatý úshin túngi uıqydan týrýdyń qajettigi (eki nemese odan da kóp ret turýǵa májbúr bolý) basym bolǵannan ba, saralap alý kerek. Shyjyńdyqtyń bir-birinen saralanatyn árqandaı túri bar.
Birinshilikti (uzaq saqtalýshy) túngi shyjyńdyq - bul bala kezde damıtyn aýrý, ol eger balanyń «qurǵaq» kezeńi 6 aıdan artyq aspaı jatsa baqylanady. Shamamen 18 jastan asqan erler men áıelderdiń 2-3% -ynda shyjyńdyqtyń osy túri baıqalady.
Ekinshilikti (qaıtalanatyn) shyjyńdyq – bul jaǵdaıda, ásirese egde tartqan adamdar birneshe aı, ne bolmasa, birneshe jyldardaǵy «qurǵaq» kezeńinen keıin tósekke túnde jiberýdi bastaıdy.
Túngi shyjyńdyq erte zamandardan beri adamdardy alańdatyn kele jatqan yńǵaısyzdyq jaǵdaı. Aýrýdyń tarıhy b.z.d. 1500 jyldan beri bar kórinedi. Sol kezde zertteý balalardaǵy birinshilikti (uzaqqa saqtalatyn) túngi enýrezdi zertteýge baǵyttalǵan, sondyqtan eresekterdegi ekinshilikti (qaıtalanatyn) enýrezdi tolyq zertteý áli tolyqtyrylmady. Tek mynany tússiný kerek, nesepti túnde ustaı almaý, mezgilsiz zár jiberip qoıý jaǵdaılary adamnyń kez-kelgen jasynda oryn alýy múmkin.
Bul aýrý jaıynda másele kóterý úshin, aldymen anatomııamen, qýyq fýnktsııasymen tanysyp alý kerek. Nesep búırekterden bólinedi de nesep joly arqyly qýyqqa shyǵarylady, sol jerde ol jınalady. Qýyq – tolyqtaı bir bulshyqetti múshe, ol nesep shyǵarýdan, nesep arnasyna deıingi nesep úshin qoıma tıptes (nesep arnasy - qýyqtan syrtqa deıin nesepti shyǵaratyn tútikshe ) Qýyq qabyrǵasynda ornalasqan bulshyq et- detrýzor tarylyp nesepti ıtergende qýyq bosaıdy. Sol aralyqta, qýyq jıyryla bastaǵanda nesep qysqysh bosap qalady. Bosańsyǵan sfınkter esikti ashýshy qyzmetin atqarady, sodan aǵzadaǵy nesep syrtqa shyǵarylady. Qalypty nesep shyǵarý kezinde bulshyqet-detrýzor men bosańsyǵan qysqysh bir ýaqytta jýmys isteýi kerek. Qýyqtyń bulshyqettik qabyrǵasyndaǵy nervtik jalǵaýlar bulshyqet jasýshalaryna tán, ári onyń jıyrylýyna kómekesetin atsetılholın zattyq retseptoryn óndiredi. Nervtik jalǵaýlar arqyly «qýyqty bosatý kerek» degen belgi mıǵa kelip túsedi. Bul protsess ózdiginen baqylanbaıtyn vegetatıvtik bolyp tabylady. Bútindeı mı, nerv, bulshyqet aralyq dury árekettesý ońaı protsess emes.
Eresekterdegi túngi enýrezdiń paıda bolýy kóptegen faktorlarǵa áser etedi. Enýrez sımptomdary bar eresekterdiń kópshiliginde, kúndizgi ýaqytta da zár shyǵarýdy ustamaý múmkin. Sol úshin túngi enýrezben baılanysty belgilerdi bilýińiz kerek, sebebi olar ýrologııalyq aýrýlardan buryn paıda bolýy múmkin.
Aldymen túngi enýrez genetıkalyq deńgeıde berilýi múmkin. Dese de barlyq adamdarda, enýrez – tuqym qýalaı bermeıdi. Zertteýler kórsetkendeı, eki ata-anada da shyjyńdyq bolsa, onda olardyń balasynda bul aýrýdyń týyndaý qaýpi 77% -ǵa deıin artady. Eger bir ata-ana zárin ustaı almaıtyn bolsa, onda 40% jaǵdaıda balada aýrýdyń damý qaýpi bar.
ADG nemese antıdıýretıkalyq gormon, búırekterde óndirilgen zárdiń mólsherin azaıtady. Ádette, dene túnde kóbirek ADG óndiredi, bul búırekten zárdi azaıtady. Túnde neseptiń paıda bolýyn azaıtý adamdarǵa zár shyǵarýdy tejep, durys uıyqtaýyna múmkindik beredi. Alaıda, keıbir adamdarda bul gormon qajetti mólsherde óndirilmeıdi, odan túnde jıi zár shyǵarý jaǵdaıy týyndaıdy. Bul jaǵdaı 2 tıpti qant dıabetindegi sımptomdardy eske túsiredi.
Basqa jaǵdaılarda, dene ADG shyǵarady, biraq búırek gormondy ajyrata almaıdy jáne birdeı mólsherde nesep shyǵarýdy jalǵastyrady. Bul buzylys túngi polıýrııa dep atalady, bul uıqy kezinde neseptiń paıda bolýyna ulasady, bul eresekterde túngi enýrezge sebep bolýy múmkin. Sondaı-aq, bul sımptom 1 tıpti qant dıabetimen baılanysty bolýy múmkin.
Osyndaı belgiler ártúrli medıtsınalyq jaǵdaılardaǵy adamdarda paıda bolýy múmkin. Eger sizde qant dıabeti nemese túngi enýrez bar bolsa, dárigerden keńes alý kerek.
Birinshilikti túngi enýrezdiń taǵy bir sebebi - bul «kishi» qýyq bolyp tabylady. Degenmen, bul túngi enýrezi bar naýqastardaǵy qýyqtyń ólshemi basqa adamdarǵa qaraǵanda áldeqaıda kishkentaı degendi bildirmeıdi. Kerisinshe, bul qýyqtyń fýnktsıonaldyq múmkindikteri kishirek, ıaǵnı nervter mıǵa sıgnal jiberýden buryn qýyqta nesep kóp mólsherde bolýy múmkin, bul osy aýrýdyń basqa túrinen zardap shegetin adamdarǵa qaraǵanda kishirek bolyp sanalady.. Bulshyqettiń shamadan tys buzylýy - detrusor bulshyqettiń eshqashan tolyq bosańsymaıtyndyǵyna ákeledi, sondyqtan qýyqtyń syıymdylyǵy úlken emes.
Qýyqtyń fýnktsıonaldyq múmkindikterimen birge gıperaktıvtilik nemese eriksiz defýzorly qysý da túngi enýrezge sebep bolady. Detrýzordyń gıperaktıvtiligi bul enýrezdiń epızody bolýyna ákelýi múmkin bulshyqettiń qysylýynyń eriksizdigi. Kóptegen zertteýlerde detragýrdyń qysylýynyń joǵarylaýy túngi enýrezge sebep bolǵanyn kórsetti. Túngi shyjyńdyǵy bar naýqastardyń detrýzorlyq gıperaktıvtiligine 70-80% dıagnoz qoıyldy. Alkogol jáne kofeın tárizdi qýyq titirkendirgishter de detrýzor jumysynyń buzylýyna yqpal etedi, al zár shyǵarýdy arttyratyn dıýretıkter sııaqty qosymsha zattar neseptiń bólinýin arttyrady.
Keıbir dári-dármekter túngi enýrezge janama áserleri retinde tirkelgen, mysaly, gıpnotıkter, uıqysyzdyqty boldyrmaıtyn dári-dármekter nemese psıhıatrııalyq tájirıbede qoldanylatyn preparattar. Sondaı-aq, obstrýktıvti uıqy apnoe nemese uıqynyń buzylýy túngi enýrezge sebep bolýy múmkin. Kez-kelgen taǵaıyndaǵan dári-dármekterdi jáne olardyń janama áserlerin dárigermen talqylańyz.
Kóptegen zertteýler eresekterdegi qaıtalama enýrezdi ádette emdeýge bolatyn negizgi aýrýdyń mańyzdy sımptomy ekenin rastaıdy. Enýrezdiń bul túri basqa belgilermen de kezdesedi jáne kúndiz jıi ustamaýmen de kórinedi.
Eresekterde bastapqy túngi enýrez kóbinese prostata nemese nesep aǵar arnasynyń máselesinen týyndaıdy, mysaly, qýyqaldy nemese jalpy qurylym saǵasyndaǵy máseleler. Bul problemalar erkekterdegi prostata nemese áıelderdiń jambas organdarynyń prolapsymen baılanysty bolýy múmkin.
Qosymsha enýrezdiń qosymsha sebepteri: qant dıabeti, zár joldarynyń ınfektsııasy, zár shyǵarý joldarynyń tastary, nevrologııalyq buzylýlar, anatomııalyq buzylystar, prostata qaterli isigi, prostata keńeıtýi, qýyqtyń qaterli isigi jáne uıqy apnoty. Sırek jaǵdaılarda, qatty alańdaýshylyq nemese emotsıonaldyq zaqym eresekterde enýrezdi týdyrýy múmkin.
Eń aqparattandyrylatyn dıagnostıkalyq ádis sizdiń aýrý tarıhyńyz ben ádetterińiz týraly aqparat bolyp tabylady. Kúndelikti is-áreketterińizdi jáne kúndelikti isińizdi medıtsınalyq tekserýden kem degende eki kún buryn tizimdeńiz. Bul málimetter dárigerge aýrýdyń sebebi men aýyrlyǵyn anyqtaýǵa kómektesedi.
Kúndiz jáne túnde kúndelikti zár shyǵarýdy jazyp alyńyz.
- Enýrezdiń epızoty bolǵan kezde (kúnniń ýaqyty)?
- Zárdiń kólemi?
- Jatar aldynda kóptegen suıyqtyqtardy qabyldaısyz ba?
- Siz qandaı sýsyndar ishesiz? (tátti kofe, kofeın nemese jasandy túrde tátti nemese gazdalǵan, alkogoldi ishimdikter jáne t.b.)
- Nesep shyǵarý qalaı paıda bolady? (Nesep aǵyny kúshti jáne úzdiksiz, álde qıyndyqtar bar ma?)
- Qaıtalanatyn zár joldarynyń ınfektsııalary bar ma?
- «Ylǵaldy» jáne «Qurǵaq» túnderdiń sany?
Sondaı-aq, túngi terleý sııaqty túngi enýrezben baılanysty basqa belgilerge nazar aýdaryńyz.
Kez kelgen aqparat dárigerge dıagnoz qoıýǵa jáne tıisti emdeýdi taǵaıyndaýǵa kómektesedi.
Dárigerdiń taǵaıyndaýy kezinde aýrýdyń jeke jáne otbasylyq tarıhyna, sondaı-aq kez-kelgen dárige qatysty tolyq aqparat pen barlyq málimetterdi usyný qajet. Sonymen qatar, túngi enýrezge sebep bolýy múmkin basqa da mańyzdy problemalardy boldyrmaý úshin dárigermen keńesý qajet.
Dárigerdiń qabyldaýy:
- Medıtsınalyq baıqaý
- Nevrologııalyq baǵalaý
- Ýrınolız jáne bakterıologııalyq zárdegi mádenıet zárdi anyqtaıtyn túrli synaqtar.
Qosymsha ádister:
- Ýrofloýmetrııa: nesep shyǵarýdyń jyldamdyǵyn, mólsherin jáne zár shyǵarý ýaqytyn ólsheıtin mamandandyrylǵan qubyrda óndiriletin zár shyǵarý ádisi.
- Nesep qaldyqtyń mólsheri: Ýltradybysty qoldanyp, zár shyǵarýdan keıin qýyqtyń kólemin anyqtaıdy.
- Basqa da problemalar úshin qosymsha dıagnostıkalyq ádisterdi qoldanýǵa bolady.
Bastapqy (turaqty) túngi enýrezi úshin emdeý kez kelgen jasta qoldanylady.
Farmakologııalyq terapııa
Túngi
enýrezdi emdeýge arnalǵan túrli dáriler bar. Olardy jeke nemese joǵaryda atalǵan minez-qulyq emsharasymen birge qoldanýǵa bolady jáne sol eń tıimdi bolyp tabylady. Kóptegen zertteýler uzaq ýaqyt paıdalanylatyn dárini «ylǵaldy» túnderdi azaıtý kezinde qoldaný tıimdi bolýy múmkin ekenin kórsetti. Basqasha aıtqanda, emdeý toqtatylǵannan keıin aýrý qaıtalanatyndyqtan, dárini aýrýdyń sebebine emes, sımptomdaryn joıýǵa baǵyttaý kerek. Kez kelgen emdeýdi bastamas buryn dárigermen keńesý kerek.
Hırýrgııalyq emdeý
Detrýzordyń aýyr gıperaktıvtiligine baılanysty operatsııany qoldana bilý kerek nemese emdeýdiń basqa ádisteri nátıje ákelmese ǵana qoldanýǵa bolady. Barlyq emdeý ádisterin dárigermen talqylańyz.
Túngi zár ustaı almaı qalýdy emdeý kezinde beriletin kómek bar.
Kilem jabyny: Tósemdi qorǵaıtyn kóptegen zattar bar, mysaly, vınıl, sý ótkizbeıtin jáne sińirgish matras qaptamalary nemese tazalaýdy jeńildetetin plenka qorǵaýshylary.
Sińirgish plavkı (ish kıim): Bul zattar suıyqtyqty sińirý jáne eriksiz zárdiń shyǵýyn boldyrmaý úshin arnaıy ázirlengen túrlendirilgen ish kıimniń túri bolyp tabylady. Kez kelgen adamǵa birneshe reet kıýge bolady jáne qol jetimdi. Terisi titirkenýge beıim adamdar úshin sińirgish plavkı (ish kıim) - eń jaqsy tańdaý.
Teri kútimine arnalǵan ónimder: túngi enýrez kezinde paıda bolatyn titirkený men sezimtaldyqtan terini qorǵaýǵa arnalǵan kóptegen ónimder bar. Ártúrli terige arnalǵan sabyn, loson jáne tazartatyn maılyqtar bar.
Tegter:
zárdi ustaı almaý
uıqyda jatyp zár jiberip qoıý
zár ustaı almaýdy emdeý
zár ustaı almaýdyń belgileri