Daltonızm– tús ajyrata almaýshylyq (tússoqyrlyǵy), kózdiń túsajyratýqabiletinińbuzylýy.
Daltonızm alǵashret 1794 jylyanyqtaldy. Ony osy aqaýdan zardap shekken Dj.Dalton sıpattady.Daltonızm erlerdiń 8% -ynda , áıelderdiń 0,5%-ynda kezdesedi. Adamnyń kóz torynyń ortalyq bóliginde «kolba» dep atalatyn túsajyratqysh júıke talshyqtary bar. Olar nárýyz tekti túsajyratqysh pıgmentteriniń úsh túrin qamtıdy. Pıgmenttiń bir túri qyzyldy, ekinshisi jasyldy, al úshinshisi kók tústi ajyratady. Dálirek aıtqanda, olar tolqyn uzyndyǵyndaǵy qyzyl, jasyl jáne kók tústerditúısigimizge sáıkestendirip beredi. Osy úsh tústiń negizinde álemdegi barlyq tústerdiń «jyntyǵyn» mıymyz qabyldaıdy. Adamdaǵy bul pıgmentterdiń eń joǵary sezimtaldyq kórsetkishi tolqyn uzyndyǵynda -qyzyl tús úshin 552-557 nm, jasyl tús úshin 530 nm jáne kók tús úshin 426 nm kórsetkishimen belgilengen.
Bular - qalypty, úshhromatıkalyq tústi qabyldaý júıesi. Osy elementterdiń bireýi túsip qalsa, tús ajyrata almaýshylyq (dıhromazııa) paıda bolady. Dıhromazııadan zardap shekken adamdar, tústerdi negizgi jaryqtyǵymen ǵana ajyratady; olar spektrde ǵana sapaly túrde ajyratady, mysaly «sýyq» tonnan(jasyl, kók, kúlgin), «jyly» tondardan (qyzyl, qyzǵylt sary, sary). Bir túspen boıalǵan jáne belgili bir tústiń túsinen ózgeshe tús kóretin adamdar bizdiń aınalamyzdaǵy álemniń tústerin ártúrli etip qabyldaıdy, biraq olardyń bul ereksheligi baıqalmaıdy. Sebebi balalyq kezde olar kúndelikti obektilerdiń tústerin jalpyǵa birdeı qalyptatúsinip qabyldaǵan. Olar shóptiń jasyl, aspannyń kók , qannyń túsi qyzyl ekenin estip, esine saqtaǵan. Sonymen qatar, olar tústerdi dárejesine qaraı ajyrata da biledi.
Dıhromattardyń arasynda qyzyl tús ajyrata almaıtyndar (protanopııaǵa shaldyqqandar) bolady.Olarda qyzyl tús qabyldaýy spektri shektelgen, sondaı-aq jasyl tús ajyrata almaıtyndar (deıteranopııa) da bolady. Kúlgin tústi ajyrata almaıtyndy – trıtanopııa dep ataıdy. Biraq mundaılar óte sırek kezdesedi jáne onyń ómirde esh mańyzdylyǵy joq. Trıtanopııamen spektrdiń barlyq tústeri qyzyl nemese jasyl tústermen beınelenedi. Keıbir jaǵdaılarda tústerdi qabyldaýdyń álsizdigi - protanomalııa (qyzyl tús seziminiń álsireýi) jáne deıteranomalııa (jasyl tústi qabyldaýdy álsireý) ǵana bolady.
Týa bitken túsajyrataalmaýshylyqtyń barlyq túrleri tuqym qýalaıdy.Bul patologııalyq aýrýdyń jalǵastyrýshysy áıelder: olar ózderiniń qalypty kórý múmkindigin joǵaltpaıdy, tek tús ajyrata almaıtyn erkekpen birge bolyp, óz genine endirip alady.
Júre paıda bolǵan tús ajyrata almaýshylyq, kózdiń jáne ortalyq júıke júıesiniń túrli aýrýlarynyń saldarynan paıda bolýy múmkin; bir nemese eki kóz denegizgitústerdi jıi ajyrata almaı qalady. Tús ajyrata almaýshylyqty arnaıy kesteler nemese spektraldyq qurylǵylar arqyly anyqtaıdy.
Daltonızm emdelmeıdi.
Tegter:
daltonızm