Neırogendik meshkeılik (býlımııa) - bul durys tamaqtaný júıesiniń buzylýy (qomaǵaılanyp tamaq jeý, keıin sony qaıta qusyp tastaý). Meshkeılikke ushyraǵan adam az ýaqyttyń ishinde kóp tamaqty qomaǵaılyqpen jep qoıady. Odan soń, shamadan tys fızıkalyq júktememen nemese ish júrgizetin, zár aıdaıtyn ne bolmasa basqa da dári dármektermen ishken-jegenin qusý arqyly shyǵarady.
Meshkeılikpen zardap shekken adam óz bitimi men dene salmaǵyna alańdap, mazasyzdanyp júredi. Ózindik qunyn tómen baǵalaıdy. Meshkeılikti anyqtaý qıyn, óıtkeni adamda jıi aıqyn sımptomdary baıqalmaıdy jáne salmaǵy da ortasha bolady. Tamaqtaný júıesi buzylǵan adam kóp jaǵdaıda óz ádetterin jasyryp, ózindegi kemshilikti kórsetpeýge tyrysady.
Meshkeıliktiń paıda bolý sebepterin naqtylaý qıyn. Biraq onyń fızıkalyq, psıhologııalyq, mádenı jáne áleýmettik faktorlarmen baılanysty ekeni kúmánsiz. Meshkeılik jas áıelderdiń arasynada jıi kezdesedi. Egde tartqan názik jandylardyń da qatarynda bolyp jatady, tipti keıde jasóspirim uldar men qyzdar da osy jaǵymsyz ádetke tap bolyp qalady. Meshkeılik – uzaq ýaqytqa sozylatyn aýrý. Ol jas kezde bastalyp, egde jasqa deıin jalǵasyp kete beredi. Ýaqyt óte kele meshkeılik qaýipti aýrýlarǵa jol ashyp berýi ǵajap emes. Dese de,kóptegen eldelgen jandar qomaǵaılyq pen qusýyn toqtatady.
Tegter:
tamaqtanýdyń buzylýy
qysqa ýaqyt ishinde kóp mólsherdegi taǵam
dene salmaǵyna baılanysty máseleler ózin-ózi baǵalaýdy tómendetý
ózin-ózi baǵalaýdy joǵaltý
býlımııany emdeý
býlımııa sebepteri
Qusý
ish ótkizetin dári