Mazmuny
Jatyr ishilik uryqtanýǵa qarsy qural (VMS) – T-tárizdi shaǵyn plastık qural, júkti bolýǵa qarsy qoldanylatyn qural. Ony jatyrdyń ishine ornalastyrady, udaıy sonda bolady.
Bul quraldy (VMS) ádette, dáriger etekkir kezinde qoıady. Onyń kez kelgen túrlerin dáriger klınıkada tez jáne jeńil ornalastyrady.
· dáriger qural salynǵan plastık tútikti inshektiń ishine, odan keıin jatyrdyń ishine engizedi.
· Tútiktegi porshenniń kómegimen dáriger quraldy jatyrdyń ishine engizedi
· osydan keıin dáriger tútikti shyǵarady, eki shaǵyn qyl jatyrdan inshekke qaraı shyǵyp turady.
Bul qyldardyń áseri:
· dárigerge nemese áıelge quraldyń durys turýyna kóz jetkizedi
· kerek kezinde quraldy jatyrdan alyp tastaýǵa kómektesedi. Quraldy dáriger ǵana alyp tasaı alady.
Bul shara ótkizilgen kezde jaısyzdyq jáne aýyrsyný bolýy múmkin, biraq, barlyq áıelderde kezdese bermeıdi. Quraldy alyp tastaǵanda sezilýi múmkin:
· azdaǵan aýyrsyný jáne jaısyzdyq
· túıilý jáne aýyrsyný
· bas aınalýy
Keıbir áıelderde túıilý men arqasynyń aýyrsynýy quraldy alyp tastaǵannan keıin 1-2 kún boıy saqtalýy múmkin. Keıbirinde birneshe apta nemese aı boıy sozylýy múmkin. Jaısyzdyqty joıýǵa aýyrsynýdy basatyn preparattar kómektesedi.
Bul qural kelesi jaǵdaılarda jaqsy sheshim bolady:
· júktilikti baqylaýdyń uzaq merzimdik jáne tıimdi quraly
· uryqtanýǵa qarsy gormondardy qabyldaýǵa táne qaýipteri jáne janama áserleri joq.
Biraq, quraldy qoıar aldynda onyń ne ekendigi týraly kóbirek bilý qajet.
Jatyr ishilik qural (spıral) júktiliktiń 3-10 jyl boıy aldyn alady. bul tásildiń uzaqtyǵy quraldyń qandaı túriniń qoldanylýyna baılanysty.
Bul quraly sondaı-aq, uryqtanýǵa qarsy shuǵyl ádis retinde de qoldanylady. Ony qorǵanyssyz jynystyq qatynastan keıin 5 kún ishinde qoıýǵa bolady.
Sırek bolǵanymen, quraldy qoıýdyń belgili bir qaýipteri bar:
· quraldy qoldanýda azdaǵan júkti bolý qaýpi bar. Eger júktilik paıda bolsa, dáriger quraldy alyp tastaıdy. Túsik nemese basqa qaýipterdiń aldyn alý úshin.
· Jatyrdan tys júktiliktiń qaýpi joǵary, tek júktilik jatyr ishilik quraldy qoldaný kezinde paıda bolsa. Jatyrdan tys júktilik degenimiz – jatyr qýysynan basqa jerde paıda bolǵan júktilik. Bul jaǵdaı kúrdeli jáne ómirge qaýip tóndirýi múmkin.
· sondaı –aq, sırek asqynýy – quraldy qoıý kezinde jatyr qabyrǵasyn zaqymdaý.
Quraldyń sizge jaramdylyǵyn dárigermen keńesińiz.
Sondaı-aq, dárigerden surańyz:
· shara kezinde ne seziný múmkin ekendigin
· shara ótkizilý kezinde qandaı qaýipter bolýy múmkin ekendigin
· shara ótkizilgennen keıin neni baqylaý qajettigin
Quraldy kóbinese, kez kelgen ýaqytta qoıýǵa bolady, kelesi jaǵdaılardan basqada:
· bosanýdan keıin birden qoıýǵa bolmaıdy
· ádeıi nemese kenetten bolǵan túsikten keıin birden qoıýǵa bolmaıdy
Juqpa kezinde qoıýǵa bolmaıdy.
Quraldy engizý aldynda dáriger aýyrsynýdy basatyn preparatty qabyldaýǵa keńes berýi múmkin. Eger inshek nemese jatyr moıny aýmaǵyndaǵy aýyrsynýǵa sezimtaldyǵyńyz bar bolsa, sharanyń aldynda jergilikti anestezııa jasaýdy surańyz.
Sharany ótkizgennen keıin úıge basqa bireýdi jetkizip salýyn ótinińiz. Keıbir áıelderde birneshe kún boıy álsiz túıilýler, beldiń aýyrsynýy jáne qan bólinisteri bolady.
Eger progesterony bar qural qoıylatyn bolsa, ol qoıylǵannan keıin 7 kúnnen keıin áreket etetin bolady. Jynystyq qatynasqa túsý qajettigi bolsa, birinshi aptanyń ishinde qosymsha uryqtanýǵa qarsy tásilderdi de qoldaný qajet, mysaly, uryqtanýǵa qarsy tabletkalardy nemese prezervatıvterdi.
Dáriger quraldyń durys ornalasqandyǵyna kóz jetkizý maqsatynda sharadan keıin qaıta kórinýdi 4-6 aptadan keıinge taǵaıyndaıdy. Quraldyń durys ornalasýyn qalaı tekserý qajettigin jáne ol úshin ne isteý kerektigin dárigerden surap alyńyz.
Qural tolyǵymen nemese jartylaı jatyr qýysynan tys ketýi múmkin. Bulaı bolǵanda shuǵyl dárigerge kórinińiz. Ózdiginshe jyljyp ketken nemese túsken quraldy alýǵa bolmaıdy.
Kelesi sımptomdar bolsa, shúǵyl túrde dárigerge kórinińiz:
· tumaý tárizdi sımptomdar
· Qyzba
· qaltyraý
· túıilý
· aýyrsyný, inshekten qan nemese bólinister shyǵýy
Aqparat kózi: https://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/007635.htm
Materıaldy daıyndaǵan Almaz Sharman, medıtsına professory.
Aýdarǵan: Asel Stambekova.
Redaktsııalaǵan: Aleksandr Korolkov.