Mazmuny

Jalpy aqparat

Sımptomdary

Sebepteri

Allergııalyq serpindi ne týdyrady

Emdeý sharalary jáne dárilik preparattar

Ómir salty jáne úı jabdyǵy


Jalpy aqparat

Shań kenelerine allergııa dep úı shańynda bolatyn asa usaq jándikterge allergııalyq serpin atalady. Shań kenelerine allergııanyń belgilerine túshkirý jáne muryn aǵýy/bitýi jatady. Kóptegen adamdar shań kenelerine allergııa bolǵanda astmanyń (demikpe) entigý jáne tynys alýdyń qıyndaýy sekildi belgilerine de shaldyǵady.

Shań keneleri – kene men órmekshilerdiń jaqyn tuqymdasy – olar asa shaǵyn, mıkroskoppen ǵana kórýge bolady. Shań keneleriniń kóptegen tósek jabdyǵynda, jumsaq jıhazda, kilemde mekendeýine ońtaıly jaǵdaı jasalady.

Úıdegi shań keneniń kólemin azaıtý sharalary kóbinese, allergııa sımptomdaryn baqylaýǵa kómektesedi. Dáriler nemese basqa emdeý ádisteri astmanyń sımptomdaryn jeńildetý jáne barysyn meńgerý úshin qajet bolýy múmkin.


Sımptomdary

Muryn qýysynyń qabynýyna baılanysty shań kenelerine allergııa sımptomdaryna jatatyndar:

· túshkirý

· murynnyń aǵýy

· kózdiń qyshýy, qyzarýy nemese ylǵaldanýy

· murynnyń bitýi

· murynnyń, tańdaıdyń nemese kómeıdiń qyshýy

· muryn qýysynan silemeı bólindisiniń kómeıdiń artqy qabyrǵasynan aǵýy

· jótel

· bettegi qysylý jáne aýyrsyný sezimi

· kózdiń isinýi, kóz asty terisiniń kókshildenýi

· balalyq shaqta – muryndy jıi úıkeý

eger shań kenelerge allergııaǵa demikpe qosarlansa, adam kelesilerge ushyraıdy:

tynys alýdyń qıyndaýy

keýdedegi qysylý sezimi nemese aýyrsyný

dem shyǵarǵanda, entikkende ysqyryq estilýi

entigýge, jótelýge jáne aýyr tynys alýǵa baılanysty uıqydaǵy máseleler.

Jótel nemese syryldaý ustamalary, olar tumaý nemese sýyq tııý sekildi respıratorlyq vırýstyq ınfektsııalardan ýshyǵady.


Sebepteri

Shań keneleri adamdar terisiniń qabyrshaqtanyp, túsken jasýshalarymen qorektenedi, aýadaǵy ylǵaldy jutady. Olar 18,5 - 290S temperatýrada, salystyrmaly ylǵaldylyq 50 paıyz bolǵanda damıdy.

Úı shańyn tósek jabdyǵynyń, jıhazdyń, jastyqtyń jáne kilemderdiń talshyqtary jeńil jutady. Bul materıaldar sondaı-aq, ylǵaldy jaqsy ustaıdy. Demek, uıqtaıtyn bólmeler shań kenelerdiń mekendeýi úshin asa ońtaıly.

Shańda shań keneleriniń nájisteri jáne ydyraýǵa ushyraǵan deneleri bolady, olar – aqýyz, sondyqtan, úı shańyna allergııanyń sebebi bolady.


Allergııalyq serpindi ne týdyrady

Allergııa - shań-tozań, úı janýarlarynyń júni nemese shań keneleri sekildi bógde zattarǵa ımmýndyq júıeniń serpini.

Immýndyq júıe antıdeneler sekildi aqýyzdardy óndiredi. Olardyń keıbiri aýrýlar men ınfektsııalardy týyndatýy múmkin bógde agentterden bizdi qorǵaıdy. Allergııa bolsa, ımmýndyq júıe naqty allergendi zııandy zat retinde anyqtaıdy. Allergendi jutqanda nemese onymen qatynasqa túskende, ımmýndyq júıe muryn qýysynda nemese ókpede qabyný reaktsııasyn óndirý arqyly serpin beredi. Allergenniń uzaq nemese udaıy áseri demikpege baılanysty sozylmaly qabynýdy týyndatýy múmkin.


Dıagnostıka

Dáriger shań kenege allergııany aýrýdyń sımptomdarynyń negizinde, muryndy qaraýda jáne suraqtarǵa jaýapqa súıenip anyqtaıdy.

Dáriger muryn silemeı qabatyn zertteý úshin arnaıy jaryq beretin aspapty qoldanady. Eger qandaı da bir aýadaǵy bólikke allergııa bolsa, muryn qýysynyń silemeı qabaty isinip, solǵyn nemese kókshil bolady.

Dáriger shań kenege allergııany naýqastyń sıpattaýyna qaraı qoıady. Mysaly, uıqtaǵan kezde nemese úıdi jınaý kezinde sımptomdar ýshyǵatyn bolsa (shań kene allergenderi ýaqytsha aýada bolǵanda), naýqasta shań kenege allergııa bar bolǵany.

Eger úı janýary bolsa – allergııanyń keń taralǵan bir kózi, allergııanyń sebebin anyqtaý qıyn, ásirese, bir bólmede uıqtaıtyn bolsa. Allergııa kózi úıdegi múmkin allergender deńgeıin tómendetý boıynsha sharalardy qabyldaýdan keıin naqtyraq anyqtalady.


Emdeý sharalary jáne dárilik preparattar

Allergııany baqylaýdyń birinshi sharty - shań kenelermen qatynasty múmkindiginshe joıý. Shań kenelerdiń áserin joıǵanda, allergııanyń kórinisi azaıady, nemese allergııalyq serpinniń sımptomdary jeńildeıdi. Degenmen, qorshaǵan ortadan shań kenelerdiń áserin tolyǵymen joıý múmkin emes. Sımptomdardy baqylaý úshin dárilik preparattar qajet bolýy múmkin.


Allergııaǵa qarsy preparattar

Dáriger murynmen tynys alýǵa baılanysty allergııa sımptomdaryn jeńildetý úshin kelesi preparattar tobyn taǵaıyndaýy múmkin:

Antıgıstamındik preparattar ımmýndyq júıeniń allergııa kezinde belsendi bolatyn hımııalyq zattek óndirýin azaıtady. Bul preparattar qyshýdy, túshkirýdi, muryn aǵýyn azaıtady. Feksofenadın (Allegra), loratadın (Alavert, Klarıtın), tsetırızın (Zırtek) sekildi kóptegen antıgıstamındik dáriler, sondaı-aq, balalarǵa arnalǵan antıgıstamındik spreıler de bar. Antıgıstamındik preparattar murynǵa sebetin (nazaldyq) spreı túrinde de bolady.

Nazaldyq spreı túrindegi kortıkosteroıdtar qabynýdy azaıtady, jáne allergııalyq qyzbanyń sımptomdaryn baqylaıdy. Nazaldyq kortıkosteroıdtarda preparattyń tómen dozasy bolady jáne ishýge arnalǵan kortıkosteroıdtarǵa qaraǵanda janama áseriniń paıda bolý qaýpi az.

Isinýge qarsy preparattar muryn qýysyndaǵy tinderdiń isinýin basyp, muryn arqyly keń tynys alýǵa yqpal etedi. Keıbir allergııaǵa qarsy tabletkalarda antıgıstamındik jáne isinýge qarsy áser biriktirilgen. Isinýge qarsy preparattar arterıaldyq qysymdy arttyrýy múmkin, sondyqtan, arterıaldyq qysym joǵary bolsa, glaýkoma jáne júrek-qantamyr aýrýlary bolsa, olardy qoldanýǵa bolmaıdy. Qýyq asty beziniń gıperplazııasy bolsa, preparat jaǵdaıdy ýshyqtyrýy múmkin. Atalǵan preparattardy janama áseriniń paıda bolý qaýpinsiz qoldaný úshin dárigermen keńesińiz.

Nazaldyq spreı túrindegi isinýge qarsy preparattar allergııa sımptomdaryn qysqa ýaqytqa azaıtýy múmkin. Eger spreıdi úsh kúnnen artyq qoldanatyn bolsańyz, ol murynnyń bitelýin ýshyqtyrýy múmkin.

Natrıı kromoglıkaty ımmýndyq júıeniń hımııalyq zattekterdi óndirýiniń aldyn alady jáne sımptomdardy azaıta alady. Bul nazaldyq spreıdi kúnine birneshe ret qoldanýǵa bolady, sımptomdar paıda bolǵanǵa deıin qoldaný asa tıimdi. Natrıı kromoglıkatynyń kúrdeli janama áserleri joq.

Leıkotrıender tejeýishteri ımmýndyq júıeniń hımııalyq zattekteriniń áreket etýin tejeıdi. Olar montelýkast (Sıngýlıar) ataýymen tabletka túrinde taǵaıyndalady. Ony qabyldaýdyń janama áserleri – joǵary tynys alý joldarynyń ınfektsııasy, bas aýyrýy jáne qyzba. Tolqý sezimi nemese depressııa sekildi minez-qulyqtyń buzylysy nemese kóńil-kúıdiń ózgerýi – sırek taralǵan janama áserleri.


Ómir salty jáne úı jabdyǵy

Shań kenesinen arylý – allergııany baqylaýdyń ońtaıly strategııasy. Úıde shań kenesin tolyǵymen joıa almaǵanmen, ony azaıtýǵa bolady. Kelesi keńesterdi oryndańyz:

Allergensiz japqyshtardy qoldanyńyz. Matrats pen jastyqty shań men allergendi tejeıtin japqyshtarmen qaptańyz. Mundaı japqyshtar tyǵyz matadan jasalady, shań keneniń mekendeýin nemese olardyń matrats pen jastyqtan shyǵýynyń aldyn alady. Kereýetterdiń serippesin allergenge qarsy japqyshtarmen jabyńyz.

Tósek jabdyǵyn jeti saıyn jýý qajet. Barlyq tósek japqyshtardy keminde, 54,40S ystyq sýda 15 mınýt boıy jýý qajet. Eger tósek japqyshtaryn ystyq sýda jýý múmkin bolmasa, shań kenesin joıý úshin olardy keminde 54,40S temperatýrada 15 mınýt boıy qurǵatqyshta ustaý qajet. Odan keıin allergenderdi joıý úshin shaıyp, keptirý qajet. Jýýǵa jaramaıtyn zattardy 24 saǵat boıy muzdatý shań kenesin joıǵanmen, allergenderdi joımaıdy.

Ylǵaldylyq tómen deńgeıde bolýyn qadalaǵańyz. Úıde keminde, 50 paıyz salystyrmaly ylǵaldylyqty qoldaý qajet. Aýany qurǵatqysh nemese kondıtsıoner tómen ylǵaldylyqty saqtaýǵa kómektesedi, gıgrometrdiń kómegimen ylǵaldylyq deńgeıin ólsheýge bolady.

Tósek jabyndysyn durys tańdaý qajet. Shańdy jeńil jınaıtyn jáne tazalanýy qıyn japqyshtardy qoldanbańyz.

Jumsaq oıynshyqtardyń jýylatyn túrin alyńyz. Olardy ystyq sýda muqııat jáne jıi jýyńyz. Sonymen qatar, jumsaq oıynshyqtardy kereýette qaldyrmańyz.

Udaıy shań sorǵyshty qoldanyńyz. Kilemdi jáne jumsaq jıhazdy shań sorǵyshpen tazartý olardyń betinen shańdy sorady, biraq, shań keneleri men allergen kenelerin joıýda tıimdi emes. shań sorǵyshtan shyǵatyn úı shańyn azaıtý úshin qos qabatty mıkrofıltrli qaltashyǵy bar nemese joǵary tıimdilikti aýa bólshekteri bar fıltrli shań sorǵyshty qoldanyńyz. Eger aýyr allergııańyz bolsa, shańsorǵyshpen úı jınap jatqan bólmeden shyǵyńyz. Shańsorǵyshpen úı jınaǵannyn keıin eki saǵatqa deıin bólmege kirmeńiz.


Úıdi muqııat taza ustańyz. Shań jınalsa, shań keneleri de jınalady. Usaq-túıek zattardy, ústelge qoıatyn bezendirý quraldaryn, kitap, gazet-jýrnaldardy uıqtaıtyn bólmeden shyǵaryńyz.

Kilemdi, basqa da shań kene mekendeıtin zattardy shyǵaryńyz. Kilem jabyndylar shań kene mekendeýi úshin ońtaıly orta. Ásirese, kilem jabyndy betonda ornalasatyn bolsa, ol ylǵaldy jeńil ustaıdy jáne shań kenesi úshin ylǵal ortany qamtamasyz etedi. Eger múmkin bolsa, kilemdi jabyndyny qoldanbańyz, onyń ornyna plıtka, aǵash, lınoleým nemese vınıldi eden jabyndysyn qoldaný qajet. Uıqtaıtyn bólmede jumsaq jıhazdy, jýylmaıtyn perdelerdi jáne shań jınaıtyn kóldeneń jalıýzıdi ustamaǵan jón.

Pesh pen kondıtsıonerdegi medıa-fıltrdiń joǵary tıimdiligin ornatyńyz. Paıdaly áser koffıtsıenti keminde, 11 nemese 12 bolatyn fıltrdi izdeńiz jáne úıde aýa fıltrin qurý úshin jeldetkishti qaldyryńyz. Fıltrdi ár 3 aı saıyn mindetti túrde aýystyryńyz.


Aqparat kózi: AQSh Ulttyq densaýlyq ınstıtýttarynyń málimetter qory: http://www.mayoclinic.com/health/dust-mites/DS00842/METHOD=print

Aýdarmashy: Asel Stambekova, HealthSity jobasynyń derbes úılestirýshisi

Redaktsııalyq alqa:

Almaz Sharman, medıtsına professory

Lázat Aqtaeva, m.ǵ.d.

Sálim Smaıylov, b.ǵ.k.