Mazmuny
Menopaýzanyń jıi kezdesetin sımptomdary qandaı?
Kelesi sımptomdar bolsa, dárigerge kórinińiz
Menopaýza qashan paıda bolady?
Gormondyq almastyrý emdeýi degenimiz ne?
Emdám ustaný uıqynyń sapasyna áser etedi me?
Menopaýza súıektiń saýlyǵyna qalaı áser etedi?
Menopaýza júrektiń saýlyǵyna qalaı áser etedi?
Menopaýza qandaǵy temirdiń deńgeıine qalaı áser etedi?
Menopaýza degenimiz ne?
Menopaýza – áıelderde etekkirdiń tolyǵymen toqtaýy. Ol analyq bezdiń qyzmetiniń óshýinde jáne áıelderdiń jynystyq gormondary - estrogen men progesteronnyń óndirilýiniń azaıýynda paıda bolady. Bular etekkir aınalymyn retteıtin gormondar. Menopaýza ornaýynyń ýaqyty ár túrli, qalypty jaǵdaıda 40-59 jasta boldy. Menopaýza – birneshe jylǵa sozylatyn, birtindep ótetin úrdis.
Premenopaýza – menopaýzaǵa deıin 3-5 jyl ýaqyt kezeńin sıpattaıtyn termın.
Menopaýzanyń jıi kezdesetin sımptomdary qandaı?
Keıbir áıelderde etekkir toqtaýynda sımptomdar bolmaıdy. Al áıelderdiń kópshiliginde keıbir kelesideı sımptomdar bolady:
Etekkir aınalymynyń buzylysy. Bul menopaýza sımptomdarynyń alǵashqylarynyń biri. Etekkir jıirek bolyp nemese bir mezgil bolmaýy múmkin. Etekkirlik qan ketýi ádettegiden kóp nemese az bolýy múmkin.
Ysynýlar. Ysynýlar - menopaýzanyń jıi kezdesetin sımptomy. Ysynýlar deneniń joǵarǵy jartysynda jáne basta keıde paıda bolatyn qyzyný sezimi. Bul kezde teri qyzaryp, tersheńdik paıda bolady. Júrek aınýy jáne bas aınalýy, bas aýyrýy jáne júrek soǵýynyń jıileýi sezilýi múmkin.
Qynap ishiniń qurǵaqtyǵy. Menopaýza kezinde jáne odan keıin qynaptyń (inshektiń) jáne jynystyq aǵzalardyń terisi juqarady. Qynap (inshek) jynystyq qozý kezinde bólindi óndirý qabiletin joǵaltady. Bul ózgerister jynystyq qatynas kezindegi aýyrsynýdyń paıda bolýyna aparýy múmkin. Jynystyq qatynas kezindegi aýyrsynýdy azaıtý úshin sý negizindegi lýbrıkant (ylǵaldandyrǵysh) nemese qynap aýmaǵyna ylǵaldandyratyn krem qoldanýǵa bolady.
Sondaı-aq, quramynda estrogen bar qynaptyq kremdi qoldanýdyń artyqshylyǵy men qaýipteri týraly dárigermen keńesýge bolady.
Nesep shyǵarý joldarynyń aýrýlary. Menopaýza kezinde jáne odan keıin áıelder nesepqap pen nesep shyǵarý joldarynyń ınfektsııasyna beıim bolady. Nesep shyǵarý jıilese, nemese nesep shyǵarýda nemese nesep keshigýinde kúıdirý sezimi bolsa, dárigerge kórinińiz.
Bas aýyrýy, túngi tersheńdik, uıqydaǵy máseleler, sharshaý jáne basqa sımptomdar. Menopaýza kezinde uıqyǵa ketýde nemese uıqyda máseleler bolady. Túngi tersheńdikten oıanýyńyz múmkin. Uıqynyń tez fazasy buzylýy nemese bolmaýy múmkin, sondyqtan sharshaý jáne kúıgelektený sezimi paıda bolady.
Salmaqtyń artýy. Kóptegen áıelder menopaýza kezinde salmaq qosady. Salaýatty emdám jáne udaıy dene júktemesi symbatty saqtaýǵa kómektesedi.
Kelesi sımptomdar bolsa, dárigerge kórinińiz:
- Etekkir aınalymynyń buzylystary
- Kóp qan ketýi
- Etekkirdegi qan ketýiniń uzarýy
- Etekkir 3 aptadan jıirek bolady
- Jynystyq qatynastan keıin qan ketýi
- Etekkir aralyq kezeńdegi kez kelgen qandy bólinister
Menopaýza kezinde kóńil-kúı sımptomdary paıda bolady ma?
Kóptegen áıelderde menopaýza kezinde kóńil-kúı sımptomdary bolady. Olarǵa túńilý, úreılený jáne kóńil-kúı ózgerisi jatady. Keıbir áıelderde sımptomdar kúrdeli bolýy múmkin. Eger kóńil-kúı sımptomdary paıda bolsa, dárigermen keńesý qajet.
Menopaýza qashan paıda bolady?
Menopaýza ornaýynyń ýaqyty ár áıelderde ár túrli bolady. Shamamen alǵanda, penopaýza 51 jasta oryn alady. Qalypty sanalatyny 49-59 jas aralyǵynda. Áıelderde menopaýza kóbinese, anasynda bolǵan jasynda bolady. Eger etekkir erte toqtasa (40 jasqa deıin), dáriger qan taldaýyn taǵaıyndaıdy, bul etekkir aınalymynyń buzylysymen ótetin basqa aýrý emestigin, menopaýza ekendigin anyqtaý úshin qajet.
Menopaýza – birneshe jylǵa sozylatyn, birtindep ótetin úrdis. Eger etekkir qatarynan 12 aı boıy bolmasa ǵana menopaýza týraly aıtýǵa bolady. (Osy kezde júktilikti qalamaǵan jaǵdaıda kontratseptsııa ádisterin qoldaný qajet).
Analyq bezdi operatıvtik alyp tastaǵan jaǵdaıda áıelderde «hırýrgııalyq» menopaýza oryn alady. Jatyr alyp tastalsa, analyq bez saqtalsa, áıelde etekkir toqtaıdy, biraq, «hırýrgııalyq» menopaýza bolmaıdy.
Gormondyq almastyrý emdeýi degenimiz ne?
Gormondyq almastyrý emdeýi (GAE) – menopaýza sımptomdaryn emdeýge arnalǵan sıntetıkalyq gormondardy taǵaıyndaý arqyly ótetin emdeý ádisi. GAE kezinde estrogen jeke nemese progesteron gormonymen birge taǵaıyndalady. Keıbir áıelderdiń aıtýynsha, GAE kezinde ysyný, qynaptyń qurǵaqtyǵy, nesep shyǵarýǵa qatysty basqa máseleler sekildi sımptomdar jeńildeıdi. Biraq, bul emdeý barlyq áıelderge jaramdy emes. Jańa zertteýlerge saı, keıde GAE kezindegi qaýipter onyń artyqshylyǵynan asady. GAE artyqshylyǵy men qaýipteri týraly dárigermen keńesińiz.
Iá. Estrogeni bar krem, antıdepressanttardyń az mólsheri, soıa ónimderi jáne keıbir ósimdik tektes qospalar menopaýza sımptomdaryn jeńildetedi. Bul nusqalar týraly dárigermen keńesińiz.
Fıtoestrogender –keıbir dándi daqyldarda, kókónisterde, askóginde, úrme burshaqta jáne basqa burshaq tuqymdastarda bolatyn ósimdik tektes zattekter. Olar organızmde estrogenniń rolin atqarady. Ǵalymdar keıbir menopaýza sımptomdaryn jeńildetý úshin fıtoestrogender qoldanylýy múmkindigin zertteýde. Sondaı-aq, osy zattekterden bolatyn janama áserler de zerttelýde.
Kóptegen soıa ónimderi, mysaly, tofý, tempe jáne soıa jańǵaqtary – fıtoestrogenniń kózi. Keıbir zertteýlerge saı, soıa ónimderi áıelderde menopaýzadan keıin ysynýdy azaıtýy múmkin. Degenmen, bul zertteýlerdiń nátıjeleri naqty bolmaýy múmkin.
Qazirgi kezde menopaýza sımptomdaryn jeńildetý úshin fıtoestrogeni bar shópterdi, olardyń negizindegi tabletkalar men kremderdi qoldaný úshin ǵylymı derekter jetkiliksiz. Sondaı-aq, osy ónimderdi qoldanýmen baılanysty qaýipter de tolyq zerttelmegen. Keıbir shópter jáne qospalar dárilik preparattarmen birge zııandy bolýy múmkin. Kez kelgen tabıǵı jáne shóp ónimderin sımptomdardy jeńildetý úshin qoldanýdy josparlaýda aldyn ala dárigermen keńesý qajet.
Menopaýza kezinde belgili bir ónimderdi nemese sýsyndardy qabyldaýdy shekteý qajet pe?
Eger ysyný oryn alsa, ashy nemese ystyq taǵamdy, sýsyndy tutynýdy shekteý qajet. Alkogol qabyldaý da ysynýdy týyndatady. Odan basqa, alkogol súıektiń ósýi men kaltsııdiń sińirilýine kedergi keltiredi. Menopaýzadaǵy áıelderge alkogoldi tutynbaý nemese shekteý qajet.
Emdám ustaný uıqynyń sapasyna áser etedi me?
Kelesi keńester uıqyǵa qatysty máselelerdi joıýǵa kómektesedi:
- Taǵam qabyldaý udaıy jáne belgilengen ýaqytynda bolýy tıis.
- Túnge qaraı tamaq ishýden jáne túngi bir asardan alshaq bolý qajet.
- Kofede, sháıda, shokoladta jáne kolada bolatyn kofeındi shekteńiz. Kofeın qanda 6 saǵat boıy saqtalady jáne uıqydaǵy máselege aparady.
- Alkogol tutynýdan alshaq bolyńyz. Alkogolden uıqy basýy seziledi, biraq, ol uıqynyń tez jáne baıaý fazasyna áser etedi. Bul túnde oıanýǵa aparady.
- Salqyn bólmede uıqtańyz.
- Ystyqtaǵan kezde kıimdi jeńil sheshetindeı etip kıiný qajet.
- «Tynys alatyndaı» maqta matadan nemese tabıǵı matadan kıim kııý qajet, osylaısha, qyzynýdan alshaq bolasyz. Tósekke maqta mataly jabyndy salyńyz.
- «Ysynýda» salqyn sý nemese basqa sýsyndy ishińiz.
- Dene júktemesin arttyryńyz.
- Ysynýdyń sebebin anyqtap, osy faktorlardan alshaq bolyńyz. Ashy tamaq, alkogol, tar kıim jáne ystyq ylǵal aýa raıy osylarǵa jatady.
Menopaýza súıektiń saýlyǵyna qalaı áser etedi?
Áıeldiń jasy artqan saıyn osteoporoz damý qaýpi artady. Bul qaýip menopaýza kezinde artady. Menopaýza kezinde estrogen deńgeıiniń azaıýynda súıek tininiń ydyraýy onyń qalpyna kelýinen artyq bolady. Bul súıekti álsiz etedi, synyq qaýpi artady. Súıektiń myqtylyǵyn qoldaý úshin tamaqpen kaltsıı men D dárýmeniniń mol mólsherin tutyný mańyzdy. D dárýmeni organızmge kaltsııdi sińirýge kómektesedi.
Dáriger tamaqqa quramynda kaltsıı bar ónimdi nemese kaltsıı prepararttaryn qabyldaýdy usynýy múmkin. Sondaı-aq, organızmde kaltsıı jaqsy sińýi úshin D dárýmenin taǵaıyndaıdy. Ózińizge kaltsıı men D dárýmeniniń qandaı mólsherin qabyldaý qajettigin dárigerden surańyz.
30-50 jas aralyǵyndaǵy áıelder úshin kaltsııdiń táýliktik normasy
- 1000 mg. 50 jastan asqan áıelder úshin kúnine 1200 mg kaltsıı qajet. Sút, ıogýrt, basqa sút ónimderi - kaltsııdiń jaqsy kózi. Soıa burshaqtary, brokkolı jáne tofý da oǵan jatady.
30-70 jas aralyǵyndaǵy áıelder úshin D dárýmenine táýliktik qajettilik, keminde, 600 halyqralyq birlikti (ME) quraıdy. 70 jastan asqan áıelder kúnine D dárýmenin 800 ME mólsherinde qabyldaýy qajet. Maıly balyq, albyrt jáne týnets sekildi, - D dárýmeniniń jaqsy kózi.
Menopaýza júrektiń saýlyǵyna qalaı áser etedi?
Menopaýzadan keıin áıelder júrek aýrýlarynyń damýyna beıim keledi. Organızmde estrogender deńgeıiniń tómendeýimen qatar densaýlyqqa qatysty basqa da máseleler paıda bolýy múmkin. Oǵan jatatyndar – dene salmaǵynyń artýy, az qımyldy ómir salty, arterııalyq qysymnyń artýy nemese qant dıabeti. Densaýlyqqa qatysty osy máselelerdiń damý qaýpin azaıtý úshin tamaqqa qorektik zattekterge baı, alýan túrli taǵam ónimderin tutynyp, belsendilik pen salaýatty salmaqty qadaǵalaý qajet.
Menopaýza qandaǵy temirdiń deńgeıine qalaı áser etedi?
Eger etekkir saqtalsa, olar mol keletin bolsa, nemese etekkir arasynda qan ketýi bolsa, siz organızmde temir deńgeıiniń tómendeýine beıim bolasyz. Bul anemııaǵa aparýy múmkin. Tamaqqa keminde, 3 ónimdi tutyný arqyly osy mıkroelementtiń jetkilikti mólsherin jetkizýge bolady. Temirdiń mol mólsheri saýmaldyqta, úrme burshaqta jáne ette bolady. Sondaı-aq, dáriger temir preparattaryn taǵaıyndaıdy.
- Sımptomdar menopaýza kelýin kýálandyrady ma?
- Etekkir aınalymy udaıy emes. Qandaı sımptomdar udaıy emestiktiń basqa aýrý emes, menopaýza ekendigin kórsetedi?
- Yńǵaısyzdyq jáne/nemese nashar seziný oryn alǵan. Sımptomdardy qaýipsiz emdeýdiń tásili bar ma?
- Soıa ónimderi jáne ósimdik tektes qospalar sımptomdardy joıýǵa kómektesedi degen pikir bar. Olar tıimdi me? Maǵan jaramdy ma?
- Men gormondyq almastyrý emdeýin óte alamyn ba?
- Gormondyq almastyrý emdeýiniń qaýipteri men artyqshylyqtary qandaı?
- Mende júrek aýrýy men osteoporozdyń damý qaýpi bar ma?
- Tekserýden ótý qajet pe, mysaly, súıektiń densıtometrııasyn?
- Emdámge jáne jattyǵýlar josparyna qandaı ózgerister engizý qajet?