Deneniń bólshekteri nemese aıaq-qol, qol aýsaqtary jáne tyrnaqtar bir zattarǵa (mysaly, quty, banka, oıynshyq, qubyr t.b. sııaqty nárselerge) qysylyp qalýy múmkin.

Qysylǵan deneniń bóligin nemese qol-aıaqty qajet bolsa tutqaly zattyń kómegimen bosatyńyz.
Aıaq-qol qysylǵanda qanaınalymy tejelýi nemese múldem toqtaýy múmkin. Qysylǵan jerdi jyldam bosatýdyń saldarynan, saýsaqtyń nemes aıaq-qoldyń julynýy sııaqty oqys, qıyn jaǵdaılar oryn alýy múmkin. Deneniń bóligin nemese aıaq-qoldy jaraqattamas úshin olardy qysylǵan jerden abaılap shyǵarý kerek.

Qysylǵan aıaq-qoldy bosatý úshin:
• Qysylǵan aıaq-qoldy maıystyrmaý kerek. Óıtkeni, bul áreketińiz isiktiń paıda bolýyna jáne kóńil aýdarýdyń qıyndaýyna sebep bolýy múmkin;
• Aıaq-qoldy bosatyp, dem aldyryńyz. Keıbir jaǵdaılarda mundaı sharalar qysylǵan aıaq-qoldy bosatý úshin jetkilikti áreket bolyp tabylady.
• Eger múmkindik bolsa, aıaq-qoldy júrek deńgeıinen joǵary ustańyz, sol kezde isikti boldyrmaýǵa múmkindik jasalady;
• Qysylǵan jerge muz basyńyz. Mundaı shara arqyly isinýin basyp, qysylǵan saýsaqtardy bosatýǵa jaǵdaı jasalady;
• Eger muz kómektespese, onda aıaq-qol syrǵanaq bolýy úshin sabyndy sýdy nemese kúnbaǵys maıyn tamyzyp qoıyńyz;
• Qysylǵan jerdi julyp almaı, burap alý kerek.
Eger bul sharalar áser bermee, onda jedel kómek toby kómektese alady. Ondaı jaǵdaıǵa tap bolǵanda, órt sóndirý qyzymetiniń kómegin nemese jermen baılanysty keıbir obektilerdin aıaq-qoldy bosatý qyzmetiniń kómegin shaqyrǵan durys.

Tegter:
Qysylǵan qoldar
tyrnaqtar nemese qyssylǵan aıaq-qol
aýrý
deneniń uıyǵan bóligi qansyraý
alǵashqy kómek
uzaq ýaqyttyq qysym sındromy