Júrekte elektirlik júıe bar, ol júrek soǵysynyń rıtmin baqylaıdy. Júrekte problema týyndasa, ol júrek soǵysy rıtminiń buzylýynan bolady, mundaı kúrdeli problemany arıtmııa dep ataıdy.
Arıtmııanyń birneshe túri bar. Arıtmııa kezinde júrek óte sırek nemese aqyryn soǵady, ne bolmasa, tipti soqpaı qalýy da múmkin. Júrektiń tosynnan toqtap qalýy, naýqasta aýytqý bolǵan jaǵdaıda, júregi toqtaǵanda oryn alady. Bul toqtap qalýdyń júrek ustamasynan aıyrmashylyǵy, ustama kezinde qan aǵysy toqtap qalady da, júrek ádettegi soǵysyn jalǵastyra beredi.
Júrektiń tosynnan toqtap qalýy birneshe sebepterge baılanysty oryn alady. Sebepteri: júrek qantamyrlarynyń aýrýlary, fızıkalyq stress, sondaı-aq keıbir týma aýrýlardyń áserinen bolady. Keıde dárigerler júrektiń ne úshin tosynnan toqtap qalatynyn anyqtaı almaı jatady.
Júrek toqtap qalǵan jaǵdaıda, jedel medıtsınalyq kómek berilmese, adam birneshe mınýttyń ishinde ólip ketýi de múmkin. Tek adam júrek defıbrıllııatsııasyn jasatqan bolsa ǵana ajal aýzynan arashalap alyp qalýǵa múmkindik týady. Defıbrıllıatsııa – elektroımpýlsti áser berý ádisi. Ol júrek bulshyqetteriniń elektirlik belsendiligin qaıta qalpyna keltirý úshin qoldanylatyn ádis. Júregi toqtap qalǵan adamdy defıbrılıatsııanyń aldynda, júrek-ókpelik reanımatsııasynan ótkizý kerek, sodan keıin ǵana defıbrılıatordy qoldansa bolady.
Eger sizdiń júregińiz buryn tosynnan toqtaǵan bolsa, ımplantalǵan defıbrıllıator qaıta toqtaýdyń aldyn alyp, ólim qaýpin azaıtady.
Tegter:
júrektiń toqtaýy
júrektiń tosynnan toqtaýy
júrek qantamyrlarynyń júıesi