Mazmuny

Jalpy aqparat

Sebepteri

Sımptomdary

Dıagnostıka

Emdeý

Boljamy

Múmkin asqynýlary

Dárigerge qashan kóriný qajet

Aldyn alý

Sınonımdary

Nesep shyǵarý joldarynyń ınfektsııalary
Výlvovagınıt – výlvanyń jáne qynaptyń qabynýy nemese ınfektsııasy.


Sebepteri

Výlvovagınıt ár jastaǵy áıelderde paıda bolýy múmkin, aýrý asa jıi kezdesedi. Ol bakterııalardyń, ashytqylardyń, vırýstardyń, parahıtter men basqa mıkroorganızmderdiń saldarynan týyndaıdy. Keıbir jynystyq jolmen beriletin ınfektsııalar (JJBI) da výlvovagınıtke aparýy múmkin. Qorshaǵan ortanyń faktorlary, mysaly, nashar jeke gıgıena jáne allergender de osy aýrýdyń paıda bolýyna yqpal etýi múmkin.

Candida Albicans, ashytqylyq ınfektsııanyń qozdyrǵyshy – ár jastaǵy áıelderde výlvovagınıt paıda bolýynyń asa jıi kezdesetin sebebi. Antıbıotıkter qoldaný ashytqylyq ınfektsııaǵa aparýy múmkin, sebebi, bul kezde qynap ishinde mekendeıtin zeńge qarsy qalypty bakterııalar joıylady. Zeńdik ınfektsııalar ádette, jynystyq aǵzalardaǵy qyshýdy, qynaptan bólinetin aqshyl tústi bólindilerdiń paıda bolýyn týyndatady.

Výlvovagınıttiń taǵy bir sebebi - bakterıaldyq vagınoz, ol qynaptaǵy keıbir bakterııalardyń túrleriniń tez ósýimen sıpattalady. Bakterıaldyq vagınoz kezinde qynaptan surǵysh tústi, balyq ıisti bólindiler bólinýi múmkin.

Jynystyq jolmen beriletin ınfektsııalardyń (JJBI) biri - trıhomonadalyq vagınıt te aýrýdyń jıi sebebi. Bul ınfektsııa jynystyq aǵzalardyń qyshýyna, qynaptyq jaǵymsyz ıistiń paıda bolýyna, qynaptan sary-sur nemese jasyl tústi bólindilerdiń shyǵýyna aparady.

Vannada shomylý, sabyn, qynap ishilik kontratseptıvter, spreıler men parfıým de titirkenýdi, qyshýdy, jynystyq aǵzalar aýmaǵyndaǵy bóritkendi týyndatýy múmkin, tym tyǵyz nemese matasy ylǵaldy sińirmeıtin kıim de bóritkenniń paıda bolýyna yqpal etýi múmkin.

Qabynǵan tinder, saý tindermen salystyrǵanda ınfektsııaǵa beıimirek keledi, mıkroorganızmderden týyndaǵan kóptegen ınfektsııalar jyly, ylǵal jáne qarańǵy jerde ósip-ónedi. Bul faktorlar výlvovagınıttiń paıda bolýyna yqpal etýimen qatar, qalpyna kelý kezeńin de uzartady.

Etekkir toqtaý shaǵynda estrogenderdiń bolmaýy qynaptyń qurǵaqtyǵyna jáne qynap pen výlvanyń terisiniń juqarýyna aparýy múmkin, bul da jynystyq aǵzalarda qyshý men kúıdirý seziminiń paıda bolýyna aparady.

Keıbir teri aýrýlary výlvanyń aýmaǵynda sozylmaly titirkený jáne qyshýdy týyndatýy múmkin. Tym uzaq ýaqytqa qoıylǵan tampon sekildi bógde zattar da výlvanyń titirkenýi men qyshýyn, jaǵymsyz ıisti týyndatýy múmkin.

Telimdi emes výlvovagınıt (naqty sebebi aıqyndalmaǵan) barlyq jasta baıqalýy múmkin, biraq, jynystyq jetilýge deıingi jas qyzdarda jıi paıda bolady. Jynystyq jetilý bastalǵannan keıin qynap ishindegi orta qyshqyl bola bastaıdy, bul, ádette, ınfektsııanyń ótýiniń aldyn alady.

Telimdi emes výlvovagınıt jeke gıgıenany qadaǵalmaıtyn qyzdarda paıda bolýy múmkin, ol sasyq ıisti, qońyr-jasyl tústi bólindimen jáne výlvanyń japsarynyń, qynaptyń titirkenýimen sıpattalady. Bul jaǵdaı ádette, nájiste bolatyn bakterııalardyń tez ósýimen baılanysty. Bul bakterııalar nájistiń syrtqa shyǵarylýynan keıin artynan alǵa qaraı súrtiný kezinde tik ishekten qynapqa ótedi.

Qyzdarda ádettegideı emes ınfektsııalar jáne qaıtalanatyn, túsiniksiz výlvovagınıt kórinisteri bolsa, jynystyq zorlaý týraly kúmán týyndaıdy. Neisseria gonorrhoeae – soz aýrýyn (gonoreıany) týyndatatyn mıkroorganızm. Ol jynystyq qatynasqa túsetin qyzdarda gonokoktyq výlvovagınıttiń qozdyrǵyshy. Vagınıtke baılanysty týyndaıtyn gonoreıa jynystyq jol arqyly týyndaıtyn aýrý. Eger zerthanalyq zertteýler osy dıagnozdy rastasa, jas qyzdardy jynystyq zorlanýyna qatysty tekseris ótkizgen jón.


Sımptomdary

  • Jynystyq múshelerdiń aýmaǵyndaǵy qyshý jáne titirkenis
  • Výlvanyń kishi jáne úlken japsaryndaǵy nemese shaptyń aýmaǵyndaǵy qabyný (titirkený, qyzarý jáne isiný)
  • Qynaptan bólindilerdiń shyǵýy
  • Qynaptyq jaǵymsyz ıis
  • Nesep júrýindegi jaısyzdyq nemese kúıdirý sezimi



Dıagnostıka
Eger naýqasta buryn ashytqylyq ınfektsııa anyqtalǵan bolsa, dástúrlik emes quraldarmen emdelip kórýine bolady. Biraq, eger sımptomdar bir aptanyń ishinde tolyǵymen ótpese, dárigerge kórinińiz. Basqa kóptegen ınfektsııalardyń osyǵan uqsas sımptomdary bolady.

Dáriger gınekologııalyq tekserý ótkizedi. Bul kezde výlvada nemese qynapta qyzyl, sezimtal bólikter anyqtalýy múmkin.

Qynaptyq ınfektsııany nemese ashytqylardyń nemese bakterııalardyń tym tez ósýin anyqtaý úshin mıkroskopııalyq preparat daıyndalady (qynaptan shyǵatyn bólindini zertteý).

Infektsııa belgileriniń bolmaýynda výlvanyń titirkengen tusynan bıopsııa alý usynylýy múmkin.


Emdeý

Emdeý ınfektsııanyń paıda bolý sebepterine baılanysty jáne oǵan kiretinder:

  • Krem túrindegi jáne ishýmen qabyldaıtyn antıbıotıkter
  • Zeńge qarsy krem
  • Bakterııaǵa qarsy krem
  • Quramynda kortızon bar krem
  • Titirkený allergııalyq serpinge baılanysty bolsa, gıstamınge qarsy preparattar
  • Eger titirkený jáne qabyný estrogendik tómen deńgeımen baılanysty bolsa, quramynda estrogen bar krem.


Jeke gıgıena erejelerin qadaǵalaý mańyzdy jáne titirkenýdiń aldyn alýǵa kómektesedi, ásirese, ınfektsııa nájiste bolatyn bakterııalardan týyndaǵan bolsa. Bul jaǵdaıda otyryp qabyldaıtyn vannalar usynylady.

Kóbinese, jynystyq músheler aýmaǵyna aýanyń jetkilikti barýy qajet bolady.

Kelese birneshe keńester beriledi:

  • Maqta mataly nemese maqta tósemi bar ish kıim kıgen jón (sıntetıkanyń ornyna). Bul aýa aǵynynyń ótýin arttyryp, ylǵaldylyqty azaıtady.
  • Kolgotkı kımegen jón.
  • Bos turatyn, qyspaıtyn kıim kııý qajet.
  • Túngi uıqy kezinde ish kıimdi sheship qoıǵan jón.


Eskertý: Eger naýqasta jynystyq jolmen beriletin ınfektsııa (JJBI) anyqtalsa, jynystyq qatynastaǵy seriktesiniń de emdeý kýrsynan ótkeni mańyzdy, aýrýdyń sımptomdary bolmaǵan jaǵdaıda da. Eger jynystyq qatynastaǵy seriktesi juqpalanǵan bolsa, biraq, emdeýden ótpese, naýqasqa ınfektsııany qaıtadan juqtyrý qaýpi bar.


Boljamy

Tıisti emdeýde oń boljamdy.


Múmkin asqynýlary

  • Ótpeıtin jaısyzdyq
  • Teriniń ınfektsııalary (qasý saldarynan)
  • AITV (SPID) – ınfektsııasyn juqtyrýdyń joǵary qaýpi, eger naýqasta qynaptyq ınfektsııa nemese titirkený jaǵdaıynda vırýspen janasý bolsa.



Dárigerge qashan kóriný qajet

Výlvovagınıttiń sımptomdary bolsa, nemese výlvovagınıtten emdeýdiń tıimdiligi bolmasa, dárigerge kóriný qajet.


Aldyn alý

Jynystyq qatynas kezinde prezervatıvti qoldaný qynaptyq ınfektsııalardyń kópshiliginiń aldyn alýǵa kómektesedi. Durys tańdalǵan jáne ylǵal sińiretin kıim, jynystyq múshe aýmaǵyndaǵy gıgıenany qadaǵalaý ınfektsııalyq emes výlvovagınıttiń kóptegen jaǵdaılarynyń aldyn alýǵa yqpal etedi.

Balalardy shomylǵan kezde jynystyq músheleriniń aýmaǵyn tazalaýǵa, dárethanadan keıin durys súrtinýdi (tik ishekten bakterııalar qynapqa túspes úshin qyzdar únemi artynan alǵa qaraı súrtinýi qajet) úıretý qajet.

Dárethanaǵa deıin jáne keıin qoldy muqııat jýý qajet.


Sınonımdary

Vagınıt; Qynaptyq qabyný; Qynaptyń qabynýy.