Mazmuny
Samaı-tómengi ıek sındromy nemese samaı-tómengi ıek býynynyń dısfýnktsııasy (qyzmetiniń buzylysy) - samaı men tómengi ıekti qosatyn býynnyń durys qyzmet etpeýi.
Camaı-tómengi ıek býyny (STIB)
Samaı -tómengi ıek býyny (STIB) – bassúıektiń samaı súıegi men tómengi ıektiń býyndasýynan turady.
· Ondaǵy qozǵalys úsh baǵytta bolýy múmkin:
· Tómengi ıekti túsirý jáne kóterý (aýyzdy ashý, jabý).
· Tómengi ıektiń alǵa-artqa jyljýy.
· Tómengi ıektiń aınalýy – shaınaýdaǵy qıǵash qımyldar.
STIB – adam organızmindegi eń belsendi býyndardyń biri. Ol udaıy áreket etedi – sóılegende, tamaqty shaınap, jutqanda (mınýtyna 1-2 ret).
Samaı -tómengi ıek býyny (STIB) dısfýnktsııasy damýynyń eń jıi sebebi – kúızelis. Sondaı-aq, keń taralǵan sebepteri - stomatologııalyq protsedýralar:
· Tis protezderiniń durys kelmeýi. Bul kezde býynnyń tiske jáne ıek bulshyq etine túsiretin júktemesi artady.
· Shaınaıtyn tistegi plombanyń durys qoıylmaýy STIB jumysynyń sımmetrııasyn buzǵandyqtan, bir jaqqa kóbirek júkteme túsedi, bul býyn dıskisiniń yǵysýyna aparyp, STIB dısfýnktsııasy sındromy damıdy.
· Naýqastardyń mamandardyń usynystaryn oryndamaýy.
· Stomatologta demalysqa úzilis jasamastan, uzaq bolý (3 jáne odan artyq saǵat).
Aýrýdyń basqa múmkin sebepteri:
· Tistúıistiń durys bolmaýy jáne basqa kóptegen sebepter.
· Tisti joǵaltýdan jáne olardyń joǵary úıkelisinen tistúıis bıiktiginiń tómendeýi.
· brýksızm (tisti eriksiz bettestirý jáne shyqyrlatý).
· Býyn jaraqaty.
· Sportpen aınalysqandaǵy artyq júktemeler.
· Keıbir gormonaldyq uryqtanýǵa qarsy quraldardy qabyldaý.
STIB dısfýnktsııasy sındromynyń sımptomdary:
- Tistegende jáne shaınaǵandaǵy jaısyzdyq
- Aýyzdy ashyp, japqandaǵy «tyrs» etken dybys
- Iek aýmaǵyndaǵy aýyrsyný
- Iekti qozǵalta almaý
- Bet aýmaǵyndaǵy basylmaıtyn, syzdap aýyrsyný
- Qulaqtaǵy aýyrsyný
- Bas aýyrýy
STIB dısfýnktsııasy sındromynyń dıagnostıkasy úshin qoldanylady:
· rentgenografııa
· magnıttik-rezonanstyq tomografııa
· artroskopııa (býynnyń jaǵdaıyn shaǵyn tilikten artroskopty engizý arqyly anyqtaý)
STIB dısfýnktsııasy sındromynyń negizgi máselesi – kesh anyqtalýy. Bas aýrýyna nemese moıy bulshyq eti shıryǵýyna shaǵymdanyp, stomatologqa baratyndar az. Sondyqtan, joǵaryda keltirilgen sımptomdardyń birin baıqasańyz, stomatologqa, hırýrgqa nemese ortopedke baryńyz.
Samaı -tómengi ıek býyny (STIB) dısfýnktsııasy sındromynyń tolyq saýyqtyratyn emdeý ádisi bolmaǵanymen, emdeýdiń konservatıvtik (hırýrgııalyq emes) ádisi arqyly damyǵan sımptomdardy aıtarlyqtaı azaıtýǵa bolady, ol tıimsiz bolsa emdeýdiń operatıvtik ádisi bar.
Konservatıvtik ádister:
· okklıýzııalyq shınalardy (plastmassadan jasandy ıek) qoldaný. Mundaı shınany naýqas tistiń túıisýi men tómengi ıektiń ornalasýy ózgergenge deıin ýaqytsha qoldanady. Bul ádis aýyrsynýdy basýǵa, STIB jáne shaınaý bulshyq etiniń dısfýnktsııasyn joıýǵa baǵyttalǵan.
· Aýyrsynýdy basatyn emdeý: ádette, analgetıkter (aspırın, paratsetamol men kodeınnen turady) jáne steroıdty emes (gormonaldyq emes) qabynýǵa qarsy quraldar qoldanylady. Preparatty ishý nemese egý arqyly qoldanǵanǵa qaraǵanda júktemeden keıin aýyrsyný bolsa, qabynýǵa qarsy steroıdty emes (gormonaldy emes) geldi applıkatsııa retinde qoldaný jaqsy kómektesedi.
Hırýrgııalyq emdeý
Ádette, hırýrgııalyq emdeý konservatıvtik emdeý kómektespegende qoldanylady. Alaıda, operatıvtik emdeý STIB dısfýnktsııasy máselesinen arylýǵa keıde kómektespeýi múmkin.
· Kóptegen adamdarda sımptomdar az ýaqytqa paıda bolyp, birazdan keıin joǵalýy múmkin.
· Keıde sımptomdar emdeýsiz de ótýi múmkin.
· Kóptegen jaǵdaıda, aýrý tolyǵymen emdelip jazylady. Alaıda, samaı -tómengi ıek býyny (STIB) dısfýnktsııasy sındromyna baılanysty aýyrsyný qaıtalanýy múmkin.
- Bet aýmaǵyndaǵy sozylmaly aýyrsyný
- Bastyń sozylmaly aýyrýy.
Dárigerge kórinińiz:
· Aýyz ashqanda jáne tamaq ishkende qıyndyq bolsa.
· samaı -tómengi ıek býyny (STIB) dısfýnktsııasy sındromy artrıt sekildi kúrdeli máselege baılanysty bolýy múmkindigin este ustaý qajet!
STIB dısfýnktsııasy sındromynyń aldyn alý:
· tisti ýaqytyly jáne sapaly emdeý, protezin jasaý,
· tistúıisin túzetý,
· jaraqattan keıin dárigerge ýaqytyly kóriný.
Aqparat kózi: AQSh Ulttyq densaýlyq ınstıtýttarynyń málimetter qory: http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/001227.htm
Materıaldy daıyndaǵandar: Alnara Kýdaıbergenova, HealthSity jobasynyń derbes úılestirýshisi; Kýanysh Ormanov, HealthSity jobasynyń derbes úılestirýshisi.
Redaktsııalyq alqa:
Almaz Sharman, medıtsına professory
Lázat Aqtaeva, m.ǵ.d.
Shyńǵys Jumaǵulov, zdrav.kz portalynyń kontent-menedjeri.