Mazmuny
Gematoma – teriniń belgili bir jerleriniń túsiniń ózgerýimen kórinis beredi. Usaq qan tamyrlar búlinip, jáne tamyr ishindegi qan teri astynda ornalasqan jumsaq tinderge ótip ketkende, sodan gematomalar paıda bolady.
Túrli sebepterge baılanysty qan tamyrlary qabyrǵalarynyń zaqymdanýynan gematomalar paıda bolady. Jarylǵan tamyrdaǵy qandar joǵary kóterilip ter men ettiń arasyna jınalyp qalady, onyń áserinen aýrý sezimi týyndap, isinip, teriniń túsi ózgeredi.
Gematomanyń úsh túri bar:
• Teri astylyq – teri astynda ornalasady
• Bulshyqet ishilik – bulshyqet ishinde
• Súıek ústilik - súıekti soǵyp alý kezinde damıdy
Gematomalar birneshe kúnnen birneshe aılarǵa deıin ketpeı turýy múmkin. Súıekti soǵyp alǵan kezindegi gematomalar úlkeıe túsedi, jáne qattyraq aýyryp turady.
Gematomalar kóbinese qulaǵanda, sporttyq jaraqattar alǵanda, avtokólik apattaryna ushyraǵanda nemese soqqy alǵanda, bireýlermen tóbeleskende nemese qandaıda bir qatty zat denege kelip tıgende paıda bolady.
Siz qansuıyltqysh preparattardy (aspırın nemese varfarın) qabyldasańyz kishigirim gematomalardyń paıda bolý múmkindigi bar.
Negizgi belgi leri – teriniń belgili bir jerinde kógerýi, aýrý seziminiń týyndaýy, isiný t.s.s. Gematomanyń basynda túsi aqshyl-qyzǵylt bolyp keledi, jáne ustaǵanda óte sezimtal bolady. Soǵylǵan bulshyq etterge júkteme túsirý qıyn bolady. Mysaly, jambastyń tereń gematomasy oryn alsa, júrgende nemese júgireıin degen kezde aýyrady.
Ýaqyt óte gematoma túsi kók túske, sosyn jasyl-sary enedi de, sońynda tolyǵymen joıylyp ketedi.
Gematoma kezinde kórsetiletin alǵashqy kómek:
• Tez jazylý úshin jáne isinýdiń alý úshin zaqymdalǵan aımaqqa muz qoıý kerek. Muzdy taza oramalǵa oraý kerek – muzdy tikeleı terige qoıýǵa bolmaıdy. Protsedýrany 1 saǵat ishinde 15 mın saıyn qaıtalap turý qajet.
• Soqqan aımaqqa joǵarylaǵan qalyp keltirińiz, eger múmkin bolsa. Joǵarlaǵan qalyp qannyń soǵylǵan aımaqqa jınalýynnyń aldyn alady.
• Bulshyqetterge artyq kúsh túsirmeńiz.
• Aýrý sezimin basý maqsatynda, qajet bolsa aýrý sezimin basatyn preparattardy qabyldańyz.
Sırek jaǵdaılarda gematomalar kezinde hırýrgııalyq ádis qoldanylýy múmkin.
• Gematomany ıne arqyly sormańyz
• Júgirýdi, oınaýdy, zaqymdalǵan aımaqqa artyq kúsh salýdy toqtata turyńyz;
• Aýrý sezimi men isingen jerdi ememeı júrmeńiz.
Dárigerlik kómekke qashan jolyǵý kerek
Eger zaqymdalǵan jerińizde qatty qysym sezinseńiz, jáne zaqymdalǵan aımaq úlkeıip, óte aýyrǵysh bolyp bara jatsa mindetti túrde dárigerge qaralyńyz. Bul jaǵdaıǵa uzaq ýaqyt janshylý sındromy sebep bolyp tabylady. Jumsaq tinderdi qatty qysý áserinen, ol jerlerdegi jasýshalar men tinderge ottegi men qan kelýi toqtaıdy. Bul jaǵdaı ómirge qaýip tóndiredi, sol sebepti Sizge mindetti túrde jedel járdem qajet bolyp tabylady.
Taǵy da myna jaǵdaılarda dárigerge qaralyńyz:
• Eshqandaı soqqysyz, bir jerden qulamaı-aq, nemese basqa da sebeptersiz, túsiniksiz jaıttan teride kógerýler paıda bolssa;
• Gematoma aınalasynda ınfektsııalaný belgileri baıqalsa, mysaly, qyzarý, irińdeý nemese basqa bólindiler týyndasa, dene qyzýy kóterilse.
Gematomalar kóbinese jaraqattar áserinen paıda bolǵandyqtan, mynadaı mańyzdy usynystardy ustańyz:
• Balalaryńyzdy qaýipsizdik erejelerine úıretińiz
• Úı aınalasynda qulaýdan saq bolyńyz. Mysaly, baspaldaqtan kóterilip bara jatqan kezde
• Avtokólikte qaýipsizdik belbeýlerin qoldańyz.
• Qajetti sporttyq ınventardy kıip júrińiz.
Kontýzııa; kógerý
Tegter:
gematomalar
teri asty
aýyrsyný
isiný
qan tamyrlarynyń zaqymdalýy