Mazmuny
Sınonımderi
Jalpy aqparat
Aıaqtyń bas barmaq býrsıti (býynaralyq qaltanyń qabynýy) – bul bas barmaqtyń basqa saýsaqtardan qarama-qarsy jaqqa qaraı aýytqýy. Bul aıaqtyń bas barmaǵynyń ústińgi jaǵyna dóńestiń túzilýimen sıpattalady.
Taban súıekteri bir-birinen erekshelenip tur.
Sebepteri
Aıaqtaǵy bas barmaq býrsıti kóbinese áıelderde kezdesedi. Býrsıtiń túzilýi týa bitken býyn patologııasynan bolady.
Biz óksheli aıaq kıimder men tar baıpaqtardy kıgennen de aıaqtaǵy bas barmaq býrsıti damıdy.
Aýrýdyń órshýine qaraı (tómpeshiktiń ósýi kezinde) býyn qaltashyǵy suıyqtyqqa tolady. Sonyń áserinen bas barmaqta aýyrsyný paıda bolady.
Sımptomdary
• Teri qyzarady, aıaqtaǵy bas barmaqtyń ústingi jaǵynda múıizgekter paıda bolady;
• Bas barmaqtyń súıegi jaraqattanady;
• Aıaq kıim kıgende aýyrady;
• Bas barmaq qarama-qarsy jaqqa aýytqıdy.
Dıagnostıkasy
Dáriger ádette, tekserý barysynda aıaqtaǵy bas barmaq býrsıtin anyqtaıdy.
Rengen aıaqtaǵy bas barmaq býynynyń qısaıyp, ornyǵyp qalǵanyn anyqtaıdy. Keı jaǵdaıda artrıt dıagnostıkalanýy múmkin.
Emdeý
Eger aıaqtaǵy bas barmaq býrsıti birinshi ret mújile bastasa, onda aıaqty muqııat kútimildeý kerek.
• Aıaǵyńyzǵa yńǵaıly, keń baıpaq kıińiz. Kóp jaǵdaıda osylaı jasaý máseleni sheship, keıinirek emdeýdi qajet etpeýi múmkin.
• Arnaı yńǵaılastyrylǵan ortopedııalyq kıimderdi paıdalanyńyz: júnnen toqylǵan baıpaqtardy kıińiz, nemese ár saýsaqqa jeke-jeke kıiletin kergish dep atalatyn arnaıy quraldardy paıdalanyńyz.
• Úıde júrgende dombyqtar qajalmas úshin aıaq kıimniń nemese baıpaqtyń dombyqqa týra kelgen jeren tesip qoıyńyz.
Býrsıtter men óspeler qatty damyp ketkende hırýrgııalyq jolmen sheshýge týra keledi. Ota jasaǵanda, qısaıǵan basbarmaqty túzep, artyq tompıyp shyqqan súıekti kesip alyp tastaıdy. Bul aýrýdy emdeý úshin júzdegen ártúrli jedel ádister bar.
Boljamy
Býrsıt paıda bolǵan aıaǵyńyzdy barynsha kútimildeńiz, jáne aqaý paıda bola bastaǵanda emin dereý qolǵa alyńyz. Eresekterdi emdegennen qaraǵanda jasóspirimderdi emdegen qıynǵa soǵady.
Aıaqtaǵy bas barmaq býrsıtiniń aýrýyn basý úshin, naýqastarǵa jedel em qabyldaǵan áldeqaıda jeńil bolmaq. Naýqastardy hırýrgııalyq jolmen emdegennen keıin, zamanaýı túrli aıaqkıimder kıgende býrsın kóp mazalaı bermeıdi.
Dárigerge qashan qaralý kerek
Aıaqtaǵy bas barmaǵyńyzda býrsıt paıda bolǵan kezde, mynadaı jaǵdaılarǵa baılanysty dárigerge qaralsańyz bolady:
• Keń aıaq kıim kıseńizde aıaǵyńyzdyń aýrýy basylmasa;
• Aýrý sizdiń qalypty ómir súrý daǵdyńyzǵa kedergi keltirip jatsa;
• Qandaı da bir ınfektsııa baıqala bastasa ( mysaly, qyzarý nemese isiný), ásirese siz aqqan bolsańyz.
Aldyn alý
Tar, qysatyn aıaq kıim kımeńiz
Sınonımderi
Hallux valgus nemese bas barmaqtyń valgýstyq aqaýy
Tegter:
júrgende aýyrsyný
isiný
aıaqtǵy bas barmaqta qyzarǵan isik paıda bolýy baıqalady