Qalqansha bezdiń túıinderi – bul keńirdektegi qalqansha bezinde kóbelek tıptes bezdiń anomaldi ósýi.
Mundaı túıinderdiń biraz bóligi zııandy bolǵanymen, kóbinese qaýip týdyra bermeıdi.
Belgileri men sımptomdary mynadaı bolyp keledi:
• Qalqansha bezi isip, tompıyp shyǵyp ketedi;
• Qalqansha bezi aýyryp turady,
• Jutynǵanda kedergi jasaıdy;
• Daýys qarlyǵyp, syryl paıda bolady.
Eger qalqansha bezi kóptegen gormon (gıpertıeoz) bólip jatsa, sımptomdary soǵyrlym álsireýi múmkin, salmaǵy ózdiginen kúrt túsip ketedi, úlken dáretke barýy jıileıdi, júrek soǵysy jedeldeıdi, ystyqqa shydaı almaıdy, titirkenip, mazasyzdanady, sondaı-aq bulshyq tetteri álsireıdi.
Túıinder qaterli isikke ulasa bermeıdi, sondyqtan ony jaqsylap kútimdese jazylyp ketedi. Biraq onyń keıbir túrleri qaterli bolyp keledi, ony hırýrgııalyq jolmen alyp tastaıdy. Sebebi ol rak nemese úlken qaterli isikterge ulasyp, jutyný jáne tynys alý joldaryn bekitip adamnyń ómirine qater tóndiredi.
Tegter:
gıpertıreoz
Qalqansha beziniń gormony
Tynys alýdyń qıyndaýy
Jutynýdyń qıyndaýy
Qalqansha bezi