Aýyr jaraqat alyp, isingennen keıin shyntaǵyńyzdy ádettegideı qalypty qozǵalta almaı qalǵan kezder bolǵan shyǵar. Aıaq-qoldaryńyzdy nemese býyndaryńyzdy qozǵaltqan kezede aýyrsynasyz. Sol isiktiń áserinen sizdiń qozǵalý múmkindigińiz shekteledi.

Eger býyndaryńyz oınamaly bolyp, qolyńyzdy ádettegideı erkin qozǵalta almaı qalsańyz, sizdiń súıegińiz shytynap, nemese, sińirińizdiń sozylýy ábden múmkin. Tipti, býyndaryńyzdy ary-beri qozǵasańyz, syrqyraı bastaıdy. Al balańyz osylaı zaqymdanǵan bolsa, onda ol aýyrǵan jerine qol tıgizbeı, qashqalaqtaı bastaıdy.
Shyntaǵyńyzdy qozǵaltqan kezde qatty aýyrsa, onda kútimildeńiz. Tipti tańǵysh qalaqpen tańyp alsańyz da bolady.
Býyndaryńyzdy múldem búge almaı, ne qozǵalta almaı qalsańyz, onda baıqańyz, júıke júıeńiz zaqymdanyp, bulshyq etterińiz jarylyp nemese sińirińiz sozylyp ketýi yqtımal.

Fýktsııalardyń joǵalyp, kútpegen aýyrsynýdyń paıda bolýy – bulshyq etterdiń, sińir baılamdarynyń, júıke júıesiniń zaqymdanǵanyn bildiredi. Ondaıda medıtsınalyq kómekke júgingen durys.

Býynnyń erkin qozǵalmaı qalýy – osteoartrıt (súıek-býyn qabynýy), shyntaq brýsıti, revmatoıdty artrıt, quıań (býynnyń ustamaly aýrýy) nemese qyzyl jegi (volchanka) aýrýlardyń áserinen de bolady.

Býynnyń múldem qozǵalmaı qalýynyń taǵy bir sebebi, shyntaqtyń urshyǵyna bir nárse tirelip, ony tolyq jazyp-búgýge kedergi keltirip turǵan kezde týyndaıdy. Bul mynadaı jaǵdaılarda bolýy múmkin:

• Súıektiń synǵan bóligi bosap tursa (osteartrıt nemese synyqtan keıin), shemirshek nemese býynda (býyn bulshyq etinde) bógde zat qalyp qoıǵan bolsa. Jaraqattan keıin bolmasa aýyr soqqydan keıin ıyq nemese shyntaq, ne bolmasa kári jilik súıekteriniń synyqtary shyntaqtyń býynnyna qysylyp qalyp, ishine qan uıyp jáne (kesip ótken osteohondrıttiń áserinen) bólinip salbyrap tursa;
• Shyntaq ornynyn taıyp ketse.
Eger kishkentaı balańyz zaqymdanǵan shyntaǵyna qol tıgizbeı, jáne sol aýyrǵan qolyn istete almaı qalsa alańdaısyz. Balanyń súıegi synýy yqtımal, jári jiligi ornynan taıyp, shyntaqtyń aınalasyndaǵy sińirler sozylyp turýy múmkin. Bul ádette bala qolyn ary-beri qozǵaǵanda, kóterip nemese bir qolyn tartqanda bolatyn jaǵdaı. Eger siz balanyń jaraqatynyń aýyrlyǵyn baıqasańyz, óz dárigerińizge habarlassyńyz.

Tegter:
Shyntaq býynynyń jaraqaty
shyntaq býynynyń isigi
revmatoıdty artrıt
shyntaq býynyndaǵy aýyrsyný
bulshyq et jyrtylýy
sińirdiń sozylýy
jiliktiń taıýy
qody qozǵaý múmkin emes