Mazmuny

Jalpy aqparat

Sebepteri

Sımptomdary

Dıagnostıka

Emdeý

Aýrýdyń boljamy

Múmkin asqynýlary

Qashan dárigerge kóriný qajet


Jalpy aqparat

Tonzıllıt – tańdaı badamsha bezderiniń qabynýy.

Tańdaı badamsha bezderi– lımfoıdty tinniń jupty jınalýy (organızmniń qorǵanys serpini úshin jasýshalar óndiretin tin), jutqynshaqtyń (aýyz qýysynyń arty) jáne aýyz aýmaǵynda ornalasqan.

Jiti tonzıllıt – angına (baspa).

Tonzillit1

Adamnyń tamaǵy (alqymy) jutqynshaqtan jáne kómeıden turady. Jutqynshaq muryn qýysynyń, aýyz qýysynyń jáne kómeıdiń artynda ornalasqan. Jutqynshaq – as qorytý tútiginiń jáne tynys alý joldarynyń bóligi, bir jaǵynan, muryn men aýyz qýystaryn, basqa jaǵynan, óńesh pen kómeıdi jalǵastyratyn bólim. Kómeıge kirer tusta lımfoıdty túzilisterdiń tolyq sheńberi ornalasqan: tildiń badamshabezderi, eki tańdaı badamshabezi, eki tútiktik jáne jutqynshaqtyq bezder.

Tonzillit2


Sebepteri

Kóbinese, tonzıllıt vırýstardan jáne bakterııalardan (streptokokk) týyndaıdy.

Kóbinese jiti túri bolady, keıde – mıkoplazmadan (jasýshalyq qabyrǵasyz bakterııalar) jáne hlamıdııadan (jasýsha ishilik mıkroorganızmder) týyndaýy múmkin.

Infektsııanyń berilý joly – aýa arqyly, aýanyń quramynda qozdyrǵyshpen juqpalanǵan suıyqtyq (shań) bólshekteri bolady (aýa-tamshy joly). Infektsııanyń kózi - qozdyrǵyshpen juqpalanǵan adamdar (ınfektsııaǵa shaldyqqandar jáne tasymaldaǵyshtary).

Jiti tonzıllıt sozylmaly túrge ótip, kezeńdi asqynýy bolyp turýy múmkin. Sozylmaly tonzıllıt – ınfektsııany basqa aǵzalarǵa taratatyn ınfektsııa oshaǵy. Kóbinese, bul asqynýlar júrek pen búırekke qatysty bolady.

Sozylmaly tonzıllıttiń damý sebepteri:

· Angına (baspa) kezinde durys emdelmeý nemese emdelmeý;

· Murynnyń súıek qalqasynyń qısaıýynan, tómengi muryn keýiljiriniń ulǵaıýynan, muryn polıpinen murynmen tynys alýdyń buzylýy;

· álsiregen organızm;

· basqa sozylmaly aýrýlardyń bolýy;

· mańyndaǵy aǵzalardaǵy ınfektsııa oshaǵynyń bolýy (gaımorıt);

· allergııalyq jaǵdaı.


Sımptomdary

· jutýdyń qıyndaýy

· kómeıdegi aýyrsyný – 48 saǵattan artyq sozylady, jáne aıtarlyqtaı jaısyzdyq pen mazasyzdaný týyndatady

· ıek pen alqym aýmaǵynda titirkenis

· qulaqta aýyrsyný

· bas aýyrýy

· qyzba, qaltyraý


Dıagnostıka

Dáriger tonzıllıtti anyqtaý úshin shaǵymdardy, aýrýdyń tarıhyn, qaraý men bakterıologııalyq zertteýdiń zerthanalyq kórsetkishterin (qozdyrǵyshyn zertteý) taldaıdy. Angınanyń (baspanyń) túri men satysyn otorınolarıngolog (LOR-dáriger) anyqtaıdy.

Qaraǵan kezde badamshabezderdiń qyzarǵandyǵy, birshama ulǵaıýy kórinedi. Jáne sol mańdaǵy lımfa túıinderiniń ulǵaıýy da baıqalýy múmkin. Qyzaryp, ulǵaıǵan badamshabezderde sary-aqshyl óńez bolady, keıde biryńǵaı tutas óńez baıqalady. Keıde (sırek) badamshabezdiń bóliginiń irińdi ózgerisi bolýy múmkin.

Balalarda kómeıdiń artqy jaǵynda shaǵyn qyzyl kópirshikter baıqalýy yqtımal.


Emdeý
Ulǵaıǵan badamshabezder aýyrsyný nemese basqa másele ákelmese, arnaıy emdeýdi qajet etpeıdi.

Eger tekserýde streptokokk sekildi bakterııa anyqtalsa, dáriger antıbıotık taǵaıyndaıdy. Antıbıotık qabyldamaǵan jaǵdaıda streptokokkty angına (baspa) qaıtalanýy múmkin.

Kelesi keńester angınada (baspada) jaqsy sezinýge kómektesedi:

  • salqyn suıyqtyq ishý nemese jemisti balmuzdaq sorý qajet
  • jyly suıyqtyq (ystyq emes) ishýge de bolady
  • kómeıdi jyly tuzdy eritindimen shaıý qajet
  • kómeıdiń aýyrsynýyn basatyn arnaıy pastıla (soratyn tabletkalar) sorýǵa bolady (kishkentaı balalar qaqalyp qalmaý úshin abaılap berý qajet)
  • aýyrsynýdy jáne qyzýdy basý úshin (temperatýrany) qabynýǵa qarsy quraldardy qabyldaý qajet, olardyń negizinde – atsetomınofen nemese ıbýprofen bolady. Balalarǵa aspırın berý usynylmaıdy, Reıe sındromy damýynyń qaýpi saldarynan.

Udaıy angına (baspa) qaıtalanatyn adamdarǵa tonzılektomııa – badamshabezdi alyp tastaıtyn LOR operatsııa usynylady.


Aýrýdyń boljamy

Ádette, tonzıllıttiń sımptomdary emdeý bastalǵannan keıin 2 nemese 3 kúnnen keıin ótedi. Jiti tonzıllıtti durys emdemese nemese múlde emdemese, sozylmaly túrge ótetindigin este ustaý qajet!


Múmkin asqynýlary

sýsyzdaný jáne suıyqtyqty jutýdyń qıyndaýy
badamshabez isingennen tynys alý joldarynyń bitelýi
badamshabezdiń artynda kómeıdiń ár jerindegi perıtonzıllıarlyq abstsess (kómeı tinderinde iriń jınalýy)
Poststreptokokktyq glomerýlonefrıt (streptokokktan týyndaǵan búırek zaqymdanýy)
Revmatızm nemese júrektegi basqa máseleler


Qashan dárigerge kóriný qajet

Dárigerge kórinińiz, eger:

  • Temperatýra bolsa, ásirese, 38 ° S jáne odan joǵary
  • Kómeıdiń artqy jaǵynda iriń bolsa
  • Qyzyl bóritken, teri qyrtysyndaǵy qyzarý
  • Jutýdyń nemese tynys alýdyń kúshti qıyndaýy
  • Moıyn aýmaǵyndaǵy lımfa túıinderiniń isinýi nemese ulǵaıýy.


Aqparat kózi: AQSh Ulttyq densaýlyq ınstıtýttarynyń málimetter qory:

http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/001043.htm

Materıaldy daıyndaǵandar: Alnara Kýdaıbergenova, HealthSity jobasynyń derbes úılestirýshisi; Kýanysh Ormanov, HealthSity jobasynyń derbes úılestirýshisi.

Redaktsııalyq alqa:

Almaz Sharman, medıtsına professory

Lázat Aqtaeva, m.ǵ.d.

Shyńǵys Jumaǵulov, zdrav.kz portalynyń kontent-menedjeri.