Mazmuny

Jalpy aqparat

Sebepteri

Sımptomdary

Dıagnostıka

Emdeý

Aýrýdyń boljamy

Múmkin asqynýlary

Qashan dárigerge kóriný qajet

Aldyn alý


Jalpy aqparat

Titirkengen toq ishek sındromy (TTIS) – asqazan-ishek joldarynyń buzylysy, ádette, ishtiń kebýimen, ishektegi aýyrsynýmen jáne qyzmetiniń buzylysymen kórinis beredi.

A 14

Ish qýysyndaǵy aǵzalar: óńesh, asqazan, toq jáne ash ishekter, baýyr, ót qaby jáne uıqybezi taǵamnyń qorektik zattekterin energııaǵa aınaldyrady jáne taǵamnyń qorektik emes bólikterin qoqystarǵa ydyratady, keıinnen olar organızmnen syrtqa shyǵarylady.

Áıelderde TTIS erlerge qaraǵanda eki eses jıi kezdesedi. Aýrý balalyq shaqta bastalýy múmkin, biraq, kóbinese, 30-40 jasta bastalady. 60 jastan keıin bul sındrom alǵash paıda bolmaıdy.


Sebepteri

Titirkengen toq ishek sındromynyń paıda bolý sebepteri belgisiz.

Negizgi paıda bolý sebepteri: teris emotsııalar, kúızelister, ınfektsııalyq aýrýlar, dárilik áser, tamaqtaný erekshelikteri (tamaqtaný tártibi men yrǵaǵynyń buzylýy, taǵam ónimderiniń jetkiliksizdigi jáne kómirsý quramdas ónimderdi kóp tutyný).

TTIS negizgi sebebi retinde júıke júıesiniń durys jumys istemeýin jáne otyrýmen ótetin ómir saltyn, endokrındik buzylystardy (klımaks, dısmenoreıa, etekkir aldy sındromy, semizdik, gıpotıreoz, qant dıabeti, t.b.) ataýǵa bolady.


Sımptomdary

TTIS negizgi sımptomdary – ishtiń aýyrsynýy, ishtiń kebýi (meteorızm), nájistiń buzylysy.

Ishtegi aýyrsynýdyń kelesi tán belgileri bar:

  • Jeńil jaısyzdyqtan shydatpaıtyn aýyrsynýǵa deıin,
  • Aıqyn shekarasy joq, búkil ishke taralady.
  • Ishtiń túrli aýmaǵynda ár ýaqytta paıda bolýy múmkin.
  • Kúıdiretin, batatyn, syzdaıtyn, qysatyn, jaıylǵan, t.b.
  • Ádette, tamaq ishkennen keıin kúsheıedi.
  • TTIS anyqtaýda mańyzdy belgi - uıqy kezinde aýyrsynýdyń bolmaýy, ádette, naýqas ish aýmaǵyndaǵy aýyrsynatyn sezimnen oıanbaıdy. Ádette, oıanǵannan keıin paıda bolady.


Ishtiń kebýinen (meteorızm) ádette, ish kúni boıy ulǵaıady, keshke asa ulǵaıyp, ásirese, tamaqtan keıin ulǵaıýy aıqyn baıqalady (kóbinese, túski astan keıin).

Nájistiń buzylysy suıyq nemese qatýymen kórinis beredi. Ish ótkende nájis, kóbinese, tańerteńgilik, tańǵy astan keıin baıqalady, ishektiń bosatylý jıiligi 2-5 ret, arasynda az aralyqpen. Nájis shyǵarǵysy kelý ár tamaq ishken saıyn bolady. Ishekti bosatqysy kelý sezimi asa qolaısyz kezde bolýy tán, mysaly, jınalys kezinde, metroda, qala mańy poıyzdarynda, emtıhan nemese basqa kúızelistik jaǵdaılarda. Nájis shyǵarǵysy kelý sezimi jıi paıda bolýy saldarynan naýqas teatr, kıno, basqa da qoǵamdyq oryndarǵa barýdan bas tartady. TTIS kezinde ish ótýi eshýaqytta túnde paıda bolmaıtyndyǵyn ataý qajet. Sonymen qatar, nájistiń salmaǵy qalypty bolyp, táýligine 200 g aspaıdy. Kóbinese, ishektiń tolyq bosamaý sezimi bolady. Nájiste silemeı, taǵamnyń qorytylmaǵan bólikteri bolady, alaıda, TTIS kezinde nájiste qan nemese iriń bolmaıdy. Ishekti bosatý aldynda aýyrsyný kúsheıip, bosaǵannan keıin edáýir azaıýy baıqalady.

Ish qatýynda nájis jıi «qoı qumalaǵyndaı» bolady, ıaǵnı, usaq tyǵyz bólikterden nemese «tyǵyn» tárizdi – ıaǵnı, nájistiń alǵashqy úlesteri sońǵylaryna qaraǵanda tyǵyzdaý bolady. Sondaı-aq, nájis qaryndash túrinde – uzyn jińishke lenta tárizdi bolýy múmkin. Ish qatýdan keıingi ish ótýi – birneshe kúndik irkilýden keıingi suıyq nájis bolýy múmkin.

As qorytýdyń ishtegi aýyrlyq, júrek aınýy, nemese qusý, oń jaqtaǵy aýyrsyný sekildi sımptomdary baıqalady.

Psıhologııalyq buzylystardyń belgileri baıqalady: kóńil-kúıdiń turaqsyzdyǵy, alańdaý, sebepsiz qorqynysh, ısterııa.


Dıagnostıka

TTIS bolýyna arnaıy zertteý joq. Dáriger basqa aýrýlardy eskerý úshin taldaý men zertteýlerdi taǵaıyndaıdy.

Anyqtaýdyń negizgi ádisteri:

  • Jalpy qaraý
  • Qan taldaýy (leıkotsıtoz, anemııa, SOE údeýi)
  • Nesep taldaýy
  • Qannyń bıohımııalyq zertteýi (bılırýbın, AlT, AsT, siltilik fosfataza, GGTP)
  • koprotsıtogramma (nájisti zertteý), qandy, irińdi, tamaqtyń qorytylmaǵan bólikterin kórýge bolady.
  • temperatýrany ólsheý (ınfektsııalyq sebepti eskerý úshin)
  • dene salmaǵyn ólsheý (onkologııany eskerý úshin)
  • endoskopııalyq zertteý
  • nájisti floraǵa zertteý (toq ishek mıkroflorasynyń quramyn zertteý),
  • kolonoskopııa (polıpter men isikterdi eskerý úshin)
  • nájisti ishekqurtqa zertteý
  • tik ishekti saýsaqpen zertteý
  • ish qýysy men jambas qýysy aǵzalarynyń ÝDT (ÝZI)
  • ezofagogastrodýodenoskopııa (asqazan-ishek joldarynyń joǵarǵy bóliginiń silemeı qabatyn qaraý)
  • ırrıgoskopııa (ishekti rentgendik zertteý rentgen-kontrastylyq zattekterdi qoldanýmen)
  • tynys alý testi (ash ishektegi tym kóp bakterıaldyq ósý sındromyn, laktazdyq jetkiliksizdikti, frýktoza men sorbıtoldy kótere almaýdy, ash ishekten ótý ýaqytyn anyqtaý úshin)
  • psıhoterapevtiniń keńesi.



Emdeý

Emdeý úshin emdámdi qadaǵalaý, ómir saltyn ózgertý, mysaly, dene belsendiliginiń dárejesin arttyrý usynylady.

Psıhoterapııa (naýqasty mazalaıtyn sımptomdar kúrdeli aýrýdan emes, psıhıkalyq jaǵdaıǵa tikeleı baılanysty ekendigin túsindirý qajet).

Dári-dármek quraldarynan jumsaq trankvılızatorlar (naýqas kúızelis nemese alańdaýda bolsa), spazmolıtıkter (aýyrsynýdy basý úshin), antıflatýlentter (meteorızmdi azaıtýǵa yqpal etetin preparattar), dıareıaǵa qarsy preparattar (smekta, loperamıd), ish júrgizetin quraldar (ish qatýynda prokınetıkter ishektiń qımyl belsendiligin jaqsartady).


Aýrýdyń boljamy

Titirkengen toq ishek sındromy ómir boıy qaıtalanýy múmkin. Keıbir adamdar úshin aýrýdyń sımptomdary kúshti jaısyzdyq ákelip, eńbekke qabiletti tómendetedi, áleýmettik ómirine áser etedi. Sımptomdar ádette, emdeý bastalǵannan keıin joıylady. TTIS ishekke zaqym ákelmeıdi jáne kúrdeli saldarǵa aparmaıdy.

Titirkengen toq ishek sındromynda ómir boljamy – oń. Dáriger naýqkstardy aýrýdyń boljamynyń erekshelikterimen tanystyrýy tıis, bul olardyń psıho-áleýmettik adaptatsııasyn jaqsartady.


Múmkin asqynýlary

TTIS aýyr asqynýdy týyndatpaıdy, mysaly, qan ketýi nemese ishek silemıiniń berishtenýi. Degenmen, Titirkengen toq ishek sındromy bar naýqastarda udaı ish qatýy bolsa, koprostaz damý qaýpi bolady (ishekte nájistiń kóp jınalýy).

Koprostazdyń belgileri:

  • amaqtan jıirkený
  • ish aýmaǵyndaǵy aýyrsyný
  • túıilý
  • qusý jáne júrek aınýy
  • nesep pen nájistiń ustamaýy
  • estiń buzylysy
  • ishektiń túınegi
  • Perıtonıt.



Qashan dárigerge kóriný qajet

Mindetti túrde dárigerge kórinińiz, eger:

  • Ish ótkende qan aralas bolsa, aınalshyq sańylaýynan qandy bólinister bolsa.
  • Sońǵy qan taldaýyna saı anemııa bolsa (gemoglobınniń tómen deńgeıi).
  • Sebepsiz aryqtaý.
  • Ishtiń ótýi men aýyrsynýy túnde oıatyp, tósekten turǵyzady.
  • Ish ótýimen jáne aýyrsynýmen birge temperatýra baıqalady.
  • Ýaqyt óte kele ish ótýi jáne qatýy kúsheıip, ádettegi emdeýge kónbeıdi.
  • Týystaryńyzdyń biri tselıakııamen aýyrǵan (belgili bir aqýyzdar bar taǵam ónimderimen ash ishektiń túginiń zaqymdanýynan bolatyn tamaq qorytý buzylysy), ishektiń qaterli isigi, analyq bezdiń qaterli isigi, Kron aýrýy (ishektiń sozylmaly qabyný aýrýy) nemese telimdi emes oıyq jaralyq kolıt (toq ishektiń silemeı qabatynyń sozylmaly qabyný aýrýy).
  • 60 jastan asqan adamda ish ótýi (jıirek jáne suıyq nájis) kenetten paıda bolyp, 6 aptadan artyq sozylady.



Aldyn alý

  • Sportpen shuǵyldaný (emdik dene shynyqtyrý, júzý, júgirý).
  • Úılesimdi jáne tıimdi tamaqtaný, talshyǵy mol taǵamdy tutyný (kókónister, jemister, askók), qýyrylǵan, konservilengen, tym ystyq jáne ashy taǵamnan alshaq bolý
  • Depressııa men nevrozdardy ýaqytyly emdeý.
  • Ish ótýi, qatýyn emdeıtin preparattardy orynsyz qoldanbaý.