Mazmuny
Dárigerge barýdan neni kútýge bolady
Erektsııa máselesi – er adamnyń jynystyq belsendilikti qanaǵattandyrý úshin jetkilikti erektsııany qoldaýǵa qabiletiniń bolmaýymen sıpattalatyn jaǵdaı. Erektsııa múlde bolmaýy nemese jynystyq qatynas kezinde joǵaltylýy múmkin.
Eger bul jaǵdaı uzaq ýaqyt boıy saqtalsa, erektsııalyq buzylys atalady.
Erektsııa máseleleri eresek er adamdarda jıi kezdesedi. Barlyq derlik er adamdarda keıde erektsııaǵa jetý nemese saqtaýda máseleler paıda bolady.
Kópshilik jaǵdaıda bul másele emdeýsiz ótedi. Keıde udaıy bolýy múmkin. Eger erektsııanyń bolýy nemese saqtalýy jynystyq qatynastardyń 25%-da oryn alsa, ony aýrý retinde sanaýǵa bolady.
Erektsııa máseleleri ózin-ózi baǵalaýdy nasharlatyp, otbasyndaǵy jáne seriktesińizben máselelerge aparýy múmkin. Bul jaǵdaıdy emdeý qajet.
Burynyraqta erlerdegi erektsııa buzylysy «basqa» qatysty sanalatyn. Erler bir-birine «mazasyzdanbaý» nemese «bosańsý qajet, sonda durystalady» degendeı paıdasyz keńester beretin. Búginde dárigerler erektsııa máselesiniń sebebin dene faktoryna balaıdy.
Erektsııa máselesiniń dene faktoryna baılanysty bolýyn tekserý úshin túngi ýaqytta erektsııa bolýyn tekserý qajet. Ádette, er adamda túnde 3-5 ret erektsııa paıda bolýy múmkin. Ár erektsııanyń uzaqtyǵy 30 mınýtty quraýy tıis. Dáriger sizge túngi erektsııany qalaı bilýge bolatyndyǵyn aıtady. Eger erektsııany tańerteń sezinetin bolsańyz, ádette, bul aýrýdyń dene sebepti emestigin bildiredi.
Erektsııa máseleleri erlerdiń jynystyq qushtarlyǵyna áser etpeıdi.
Qanaǵattaný sezimine tym tez jetý (ýaqytynan buryn sháýet shashý) belsizdikti bildirmeıdi. Bul másele týraly dárigermen keńesińiz.
Erlerdiń bedeýliginiń belsizdikten aıyrmashylyǵy bar. Erektsııada máselesi bar erlerdiń spermatozoıdtary analyq jasýshany uryqtandyra alady. Bedeýlikke shaldyqqan naýqastarda, ádette, erektsııasynda másele bolmaıdy, biraq, spermatozoıdtarynda másele bolýyna baılanysty uryqtandyra almaıdy.
Erlerdiń reprodýktıvtik júıesi
Erektsııa kezinde mı, nervter, gormondar men qantamyrlary qatysady. Osy quraýshylardyń árqaısysynyń qalypty qyzmet etýine kedergi keltiretinniń barlyǵy erektsııa máselesine aparýy múmkin.
Erektsııa máselesiniń paıda bolýynyń jıi sebepteri:
- Qant dıabeti, joǵary arterıaldyq qysym, júrektiń nemese qalqansha bezdiń aýrýlary, qan aǵymynyń buzylysy, depressııa nemese júıke júıesiniń aýrýlary (mysaly, shashyrańqy skleroz nemese Parkınson aýrýy)
- dárilik preparattar, onyń ishinde, arterıaldyq gıpertonııany emdeıtin (ásirese, beta-blokatorlar), júrek glıkozıdteri (mysaly, dıgoksın), oıyqjarany emdeıtin keıbir dáriler, uıqy shaqyratyn nemese antıdepressanttar.
- Qýyq asty bezindegi operatıvtik aralasýdan keıingi nervterdiń zaqymdanýy
- nıkotın, alkogol nemese kokaın tutyný
- seriktesińizben nashar psıhologııalyq qatynas
- udaıy kúdiktený jáne sátsizdikten túńilý
- julynnyń jaraqaty
- kúızelis, qorqynysh, úreı
- qanaǵattanýdy alýdyń ornyna belgili bir mindetti oryndaýdy maqsat tutatyn naqty emes jynystyq kútýler
Erektsııa máselesi egde jastaǵy erlerde jıi kezdesedi. Degenmen, bul kez kelgen jasta paıda bolýy múmkin. Egde jastaǵy erlerde aýrýdyń sebebi – dene sebebi bolýy múmkin. Kóńil-kúı sebepteri jas erlerdiń arasynda keń taralǵan.
Testosteronnyń tómen deńgeıi erektsııa máselesine aparýy múmkin. Osynyń saldarynan er adamnyń jynystyq qushtarlyǵy da tómendeýi múmkin.
Erlerdiń kópshiligine ómir saltyn ózgertý kómektesýi múmkin:
- temeki shegýdi, alkogoldi, esirtkini qoıý qajet.
- Kóbirek demalyp, jaıbaraqattaný qajet.
- Qan aınalymynyń jaqsarýy úshin dene jattyǵýlaryn oryndap, emdám saqtaný qajet.
- AITV jáne jynystyq jolmen beriletin aýrýlardyń aldyn alý úshin qaýipsiz jynystyq qatynasty qoldaný qajet.
- Seriktesińizben jynystyq qatynas týraly ashyq sóılesińiz. Eger bulaı jasaı almasańyz, sizderge keńes berý qyzmeti kómektesedi.
Bir-birimen osy maqsatta sóılese almaıtyn juptarda jynystyq qatynasynda máseleler bolady. Óziniń sezimi týraly aıta almaıtyn erlerge ómirdiń jynystyq jaǵyndaǵy máselelerimen bólisýine qıynǵa túsedi. Seriktesińizben birge keńes alý qyzmetine júginý – sizderge kómektese alady.
Kelesi jaǵdaılarda dárigerge kórinińiz:
- Ómir saltyn ózgertkende de másele joıylmaıdy
- Másele jaraqattan nemese qýyq asty bezindegi operatsııadan keıin paıda bolǵan
- Sizde beldegi, ishtegi aýyrsyný nemese nesep júrýindegi máseleler sekildi sımptomdar bar.
Eger erektsııa máselesi qabyldaǵan dárilik preparattardan boldy dep sanasańyz, emdeýshi dárigermen keńesińiz. Preparattyń mólsherlemesin azaıtyp, nemese ony almastyrý qajet. Dárigermen keńeskennen keıin ǵana dárini qabyldaýdy toqtatýǵa bolady.
Eger erektsııadaǵy máseleler júrek aýrýyna baılanysty bolsa, dárigermen keńesińiz. Júrek máseleleri bar adamdarǵa, ádette, jynystyq qatynastyń qaýpi joq.
Erektsııany kúsheıtý preparatyn qabyldaý tusynda erektsııa 4 saǵattan artyq bolsa, shuǵyl túrde dárigerge kórinińiz nemese jedel járdem brıgadasyn shaqyryńyz.
Dárigerge barýdan neni kútýge bolady
Dáriger medıtsınalyq tekserýdi ótkizedi, lǵan kiretinder:
- Qan aınalymyn baǵalaý
- Penıs pen tik ishekti qaraý
- Nevrologııalyq tekserý
Bul máseleni týyndatqan sebepti anyqtaý úshin dáriger aýrýdyń tarıhy týraly kelesi suraqtardy qoıady:
- Buryn erektsııa boldy ma?
- Sizde másele erektsııanyń bolýynda nemese saqtalýynda ma?
- Uıqy kezinde erektsııa bolady ma?
- Erektsııa máselesine qansha ýaqyt boldy?
- Qandaı dárilik preparattardy qabyldaısyz?
- Temeki shegesiz be? Kúnine qansha temeki shegesiz?
- Alkogol tutynasyz ba? Qandaı kólemde?
- Jaqynda sizde operatıvtik aralasý boldy ma?
- Qantamyrlarynyń operatsııasy nemese qantamyrlarynyń basqa emdeýi boldy ma?
- Depressııada emessiz be?
- Birnárseden qorqasyz ba nemese alańdaısyz ba?
- Udaıy kúızeliste bolasyz ba?
- Energetıkalyq deńgeıińiz tómendedi me?
- Túnde jaqsy uıqtaısyz ba?
- Dene máselelerine baılanysty jynystyq qatynastan qorqasyz ba?
- Ómirińizde qandaı da bir ózgerister paıda boldy ma?
- Taǵy qandaı sımptomdar bar?
- Penıstiń aýmaǵynda qandaı da bir seziný ózgeristerin baıqadyńyz ba?
- Nesep shyǵarýda máseleler bar ma?
Kelesi tekserýler ótkiziledi:
Qan taldaýy, onyń ishinde:
- Qannyń jalpy taldaýy (QJT)
- Gormondyq ahýal
- Metabolıkalyq ahýal
- Qýyq asty bezine telimdi antıgen
- Nevrologııalyq tekserý
- Túngi ýaqytta qalypty erektsııa bolýyna kóz jetkizý úshin penıstiń túngi isinýin anyqtaý
- Qan aǵymyn jáne qantamyrlaryn tekserý úshin jynystyq músheniń ÝDT (ÝZI)
- Psıhometrııalyq testileý
- Jynystyq músheniń siresýine monıtorıng
- Nesep taldaýy
Emdeý máseleni týyndatqan sebepke baılanysty. Sizdiń erektsııaǵa qatysty máseleńizdi emdeýdiń jaqsy tásili týraly dárigermen keńesińiz.
Qazirgi kezde emdeýdiń kóptegen túrleri bar, mysaly:
- Penıske ınektsııalar
- Nesep shyǵarý kanalynda jergilikti qoldanylatyn dárilik preparattar
- Dári ishý
- Hırýrgııalyq emdeý
- Vakýýmdyq qural-jabdyqtar
Dárigerden ár ádistiń múmkin asqynýlary men janama áserleri týraly bilińiz.
Sıldenafıl (Vıagra), vardenafıl (Levıtra) jáne tadalafıl (Sıalıs) – 5 tıpti fosfodıesterazanyń (FDE-5) tejeýishterine jatatyn dárilik preparattar. Olar jynystyq qozý bolǵanda ǵana áreket etedi. Olardyń áreket etýi preparatty qabyldaǵannan keıin 15-45 ishinde oryn alady.
Bul preparattardyń janama áserleri bar, bulshyq etindegi aýyrsyný men júrek ustamasyna deıin. Bul preparattardy nıtroglıtserın dárisimen birge qoldanýǵa bolmaıdy. Mundaı birge qoldaný arterıaldyq qysymdy kúrt tómendetýi múmkin. Osy preparattardy nıtroglıtserınmen birge qoldanǵan keıbir er adamdardyń ólim-jitimge ushyraǵany belgili.
FDE-5 tejeýishterin kelesi jaǵdaılarda abaılap qoldanǵan jón:
- Jaqynda ınsýlt nemese júrek ustamasy bolǵan
- Júrektiń aýyr aýrýlary, mysaly, turaqsyz stenokardııa nemese júrek yrǵaǵynyń buzylysy (arıtmııa)
- Júrektiń aýyr jetkiliksizdigi
- Baqylaýǵa alynbaǵan joǵary arterıaldyq qysym
- Baqylaýǵa alynbaǵan qant dıabeti
- Óte tómen arterıaldyq qysym
Eger dárilik quraldar kómektespese, basqa emdeý ádisteri qoldanylady:
- Testosteronmen oryn basýlyq emdeý, plastyr, gel nemese bulshyq etke ınektsııalar (testosteronnyń tómen deńgeıinde).
- alprostadıl atty dárilik preparatty penıske engizedi nemese nesep shyǵarý kanalynda jergilikti qoldanady, bul kezde penıske qan kelýi jaqsarady. Jergilikti emdeý, ádette, ishiletin medıtsınalyq preparattarǵa qaraǵanda jaqsyraq áreket etedi.
- Jynystyq múshege qan kelýin qamtamasyz etý úshin vakýýmdyq
qural-jabdyqtar qoldanylýy múmkin. Odan keıin jynystyq qatynas kezinde erektsııany qoldaý úshin arnaıy rezeńke saqına qoldanylady.
- Keıbir erlerge penıstiń ımplantaty (protez) qajet bolýy múmkin.
Jynystyq belsendilik pen qushtarlyqty arttyrý úshin taǵamdyq qospalar da bar. Degenmen, olardyń eshqaısysy erektsııa buzylysyn emdeýde tıimdilik kórsetpegen, jáne keıde olardyń qaýiptiligi de bolýy múmkin.
Erektsııa buzylysy; Impotentsııa; Erlerdegi jynystyq qyzmettiń buzylysy.