Mazmuny

Jalpy aqparat

Sebepteri

Sımptomdary

Dıagnostıkasy

Emdeý

Boljamy

Dárigerge qashan qaralý kerek

Aldyn alý

Jalpy aqparat
Bronhıolıt – bul ókpege aýa ótkizetin kishkentaı tynys alý joldarynyń (bronhıol) qabynýy

Sebepteri
Bronhıolıt ádette balalardy 2 jasyna deıin mazalaıdy. Jalpy aýrýdyń ótpeli kezeńi 3 aıdan 6 aıǵa deıingi ýaqyt. Bul endi jıi oryn alatyn jaǵdaıy, al keıde bul aýrý salmaqty bolyp ta keledi. Atalmysh aýrýdyń kóp taralǵan qozdyrýshysy respıratorly-sınıtsıtıaldy vırýs (RS). Búkil ómirge kelgen sábılerdiń jartysyna jýyǵy jasqa tolǵansha osy vırýspen baılanysa ósedi.

Bronhıolıt týdyratyn basqa da vırýstar:
• Adenovırýsy;
• Tumaý vırýsy;
• Paragrıp vırýsy.

Sábıler kúndelikti turmysta jutqynshaq arqyly ınfektsııasy bar adamnan osy vırýsty juqtyrady. Mysaly, osy vırýsty juqtyrǵan balalarmen oınaǵanda, osy vırýs bar er adamdardyń qasynda otyryp qalǵanda :
• Eger bireý túshkirse nemese jótelse, sábı onyń aýadaǵy túshkirindisin ózi birden qabyldap alady;
• Vırýsy bar oıynshyq nemese basqa da zatty ustaǵannan da juqtyryp alady.
Tórt mezgildi salystyrmaly túrde qaraǵanda bronhıolıt kúzde jáne qysta kóbirek kezdesedi eken.
Bronhıolıttiń qaýipti faktorlary:
• Passıvti shylym shegý;
• Alty aıǵa tolmaǵan sábılerde bolý;
• Tar jerde (úı-jaı) ómir súrgennen;
• Balany emshekten ajyratqannan keıin;
• 37 aptada týylǵan náreste.

Sımptomdary
Keıbir balalarda aýrý sımptomsyz, jeńil damıdy. Brohıolıt ókpe ınfektsııasy sekildi joǵarǵy tynys alý joldarynan bastalady. Sodan, balada 2-3 kúnniń ishinde tynys alýynda máseleler týyndap, syryl men jótel paıda bolady.

Aýrý sıpmtomdary:
• Ottegi jetispeýshiliginiń saldarynan (tsıanoz) terisinde kókshildeý isik paıda bolady – bul jaǵdaıda ýaqyt kúttirmeı medıtsınalyq járdemge habarlasý kerek;
• Tynys alýynda máseleler týyndaıdy, ókpesinde ssyryl paıda bolyp entige bastaıdy;
• Jóteledi;
• Sharshaǵysh keledi;
• Qaltyraı bastaıdy;
• Qabyrǵa aralyq bulshyq etteri tarta aýyrady (ony qabyrǵaralyq retraktsııa dep ataıdy);
• Dem alǵan kezde keńsirigi keýip turady;
• Tynys alýy jıilep ketedi (tahıpnoe).

Dıagnostıkasy
Dáriger medıtsınalyq tekserý ótkizip, balanyń ókpesin tyńdaıdy. Ol kezde mynadaı máseleler bas kóterýi yqtımal:
• Stetoskoppen tyńdaǵanda syryldaǵan dybystar estiledi;
Sondaı-aq tómendegideı tekserýler ótkizilýi múmkin:
• Qan gazy;
• Keýde jasýshalary aǵzalaryna jalpy rentgenografııa;
• Aýrýdy qozdyratyn belgili bir vırýstyń, ıaǵnı munynnan aqqan sýdyń úlgisin alady.

Emdeý
Emdeýdiń basty baǵyty aýrý sımptomdaryn jeńildetýge baǵyttalady. Mysaly tynys alý men syryldy qalypqa keltirý kerek.
Vırýstyq ınfektsııa kezinde antıbıotıkter áser bermeıdi. Vırýsqa qarsy dárilik preparattar aýrýdyń aýyr aǵymynda taǵaıyndalýy múmkin.

Siz úı jaǵdaıynda sımptomdardy jeńildetý úshin tómendegideı ádisterdi qoldansańyz bolady:
• Kóp mólsherde suıyqtyq ishińiz. 12 aıǵa deıingi sábılerge eń tıimdi sýsyn ana súti bolyp tabydaly. Elektrolıttiń sýsyndar da bala úshin paıdaly bolmaq.
• Dymqyl aýamen dem alyńyz, bul túkiriktiń kóp bólinýin tejeıdi. Aýa dymqyldandyrǵysh qoldanyńyz.
• Kóp tynyǵyńyz.

Balańyzdyń qasynda, úıde bolsyn, kólikte bolsyn temeki shektirmeńiz. Balanyń ıynys alý júıesinde salmaqty máseleler týyndasa, aýrýhanaǵa jatqyzǵan durys, ol jerde ottekterapııasy men ishke suıyqtyq engizý sharalary júzege asyrylady.

Boljamy
Kóp jaǵdaıda, emdelgennen keıin tynys alý qyıyndyqtary úshinshi kúnde qalypqa keledi, al sımptomdary aptanyń ishinde joıylady. Keı jaǵdaıda pnevmonııa damýy múmkin nemese tynys alýyn qıyndatatyn bassqa da máseleler týyndap jatýy yqtımal.

Balalar óskende, demikpe ne bolmasa basqa da aýrýlar, sonymen qatar ókpe syryldary mazalap jatady.

Dárigerge qashan qaralý kerek
Tómendegideı jaǵdaılar oryn alsa, dereý arada dárigerge nemese jedel járdem kómegine júginińiz:
• Balańyz tez sharshap qala beritin bolsa;
• Terisi, tyrnaqtary nemese erinderi kókshildenip isine túsedi;
• Bala sırek dep ala bastaıdy;
• Bala aqyryndap esten tana bastaıdy;
• Balanyń tynys alýy qıyndap ketedi;
• Muryndarynyń qýysy kebe bastaıdy tynys alýynyń qıyndaýynan qabyrǵa aralyq kerilýi baıqalady.

Aldyn alý
Kóp jaǵdaıda bronholıt kútpegen jerden tap bolady. Sebebi, qoǵamdyq ortada kóp taralǵan aýrý týdyratyn vırýstardan paıda bolýy múmkin. Sol úshin balalardyń beti-qolyn jaqsylap, sabyndap jýyp júrińiz, sonda ǵana zııankes vırýstarǵa qarsy turýyńyz múmkin.
Qandaı jaǵdaı bolmasyn balaǵa ımmýn júıesin kóteretin dárilik preparattardy birden berýge bolmaıdy.

Sábıer men jas balalardyń keýde tusynyń aýrýy (erlerde/áıelderde)

Tegter:
bronhıolıt
ókpeniń qabynýy
bronhıol qabynýy
vırýstar
balalar aýrýy
jótel