Skolıoz – omyrtqanyń qısaıýy. Sizdiń arqańyzdyń dál ortasynda ornalasqan omyrtqańyz búkil aǵzańyzdyń negizgi tiregi bolyp tabylady. Kez kelgen salaýatty adamda omyrtqasy sál búgýli túrde bolady. Degenmen, skolıozdan zardap shegetin adamdarda julyn baǵanasynyń tym qatty qısaıýy baıqalady. Mundaı adamdardyń omyrtqasynyń ıilgen túri «S» nemese latynsha «S» áripine uqsas bolady.

Paıda bolý sebepteri
Kóp jaǵdaıda skolıozdyń paıda bolý sebepteri belgisiz. Mundaı jaǵdaıdaǵy skolıoz túrin ıdıopatııalyq skolıoz dep ataıdy. Bul skolıozdyń eń kóp taraǵan túri. Aýrýdy jas mólsherlerine qaraı toptap qarastyrady.
• 3 jasqa deıingi balalardaǵy – ınfantıldi (náreste ) skolıozy
• 4-10 jas aralyǵyndaǵy balalardaǵy – ıývenıldi skolıozy
• 11-18 jas aralyǵyndaǵy balalarda kezdesetin jasóspirimder skolıozy

Kóbinese, skolıozǵa qyz balalar jıi shaldyǵady. Belgili bir sanattaǵy adamdardyń omyrtqasynyń qısaıýy anatomııalyq beıimdilikterine baılanysty bolady. Ádette, jyldam ósý kezeńinde omyrtqanyń qısaıý qaýpi artady.

Skolıozdyń basqa túrleri:
Týa bitken skolıoz. Bala týylǵannan keıin birden anyqtalatyn skolıoz túri. Mundaı skolıozdyń túri jas balanyń qabyrǵalary men omyrtqalary durys qalyptaspaǵan jaǵdaıda týyndaıdy.

Neıromýskýlıarly skolıoz. Júıke júıesiniń máseleleriniń sebebinen bulshyqetke áser etetin skolıoz túri. Mysaly, DTsP, bulshyqet dıstrofııasy, omyrtqalardyń bólinýleri jáne polıomıelıt.

Sımptomdary
Ádette skolıozdyń belgileri baıqalmaıdy. Eger baıqalǵan jaǵdaıda, belgiler mynalardy qamtıdy:

• Arqanyń jáne beldiń aýyrsynýy
• Uzaq ýaqyt otyrǵan nemese turyp turǵannan keıin omyrtqadaǵy sharshaý sezimderiniń paıda bolýy
• Jambastyń nemese ıyqtyń proportsııalarynyń birdeı bolmaýy (bir ıyq ekinshisinen joǵary bolýy múmkin)
• Omyrtqanyń bir jaq baǵytqa qaraı qatty qısaıyp turýy

Kıfoskolıoz - omyrtqanyń taǵy bir qalypty qısaıýynyń túri bolyp tabylady.

спина
Dıagnostıka
Aýrýdy dıagnostıkalaý úshin dáriger fızıkalyq tekserýden ótkizedi. Sonymen qatar dáriger omyrtqany egjeı tegjeıli anyq kórý úshin sizdiń aldyǵa qaraı eńkeıýińizdi suraıdy. Skolıozdyń damý kezeńiniń bastapqy satysynda omyrtqadaǵy ózgeristerdi baıqaý qıyn bolady.
Dárigerdiń tekserý barysynda myna nárseler baıqalýy múmkin.
• Bir ıyǵyńyzdyń ekinshisinen bıik bolýyn
• Jambastyń bir jaǵyna qaraı qısaıýy

Aýrýdy anyqtaý úshin keıde omyrtqa rentgenin jasaý kerek. Bul da óte mańyzdy, keıde fızıkalyq tekserýden kóringennen góri jaǵdaı áldeqaıda aýyr bolýy múmkin.
Aýrýdy anyqtaýdyń basqa ádisteri:
• Omyrtqanyń qısyqtyǵyn ólsheý (skolıgraf arqyly ólsheý)
• Omyrtqaǵa MRT jasaý

Emdeý

Ár túrli faktorlaǵa baılanysty emdeý júrgiziledi

• Skolıozdyń paıda bolý sebebi
• Omyrtqanyń qısaıýy tusy qaı jer
• Qanshalyqty qatty qısaıǵan
• Naýqastyń aǵzasy ósý ústinde me?

Kóp jaǵdaıda ıdıopatııalyq skolıozdy emdeý talap etilmeıdi. Degenmen, mundaı naýqastar jarty jylda bir ret dárigerdiń qaralýyna baryp turýlary kerek.
Eger naýqastyń organızmi ósý barysynda bolsa, dáriger korset kııýdi usynýy múmkin. Korset omyrtqanyń ary qaraı qısaıýyn toqtatady. Korsetterdiń túrleri ár túrli bolady, olar omyrtqanyń qısaıý tusy men kólemine baılanysty tańdalady. Emdeýshi dáriger patsıentke eń qolaıly korset túrin taǵaıyndaıdy jáne ony qalaı qoldaný kerek ekendigin kórsetedi. Korsetter deneniń ósýine baılanysty aýystyrylýy múmkin.
Korset kııý kóbinese 10 jastan asqan balalarǵa kómektesedi . Alaıda, týa bitken nemese neıromýskýlatýraly skolıozda korsetpen emdeý tıimsiz bolyp tabylady.
Keıbir jaǵdaılarda qısyq omyrtqany túzetý úshin hırýrgııalyq baǵytta aralasý kerek bolady. Omyrtqa súıekteri tolyǵymen qalpyna kelip, bitip ketkeninshe, operatsııa barysynda omyrtqa súıekteri ilgekter men bolttardan quralǵan arnaıy metal túıreýishtermen bekitiledi. Operatsııany arqa, ish jáne qabyrǵadan tilý arqyly jasaýy múmkin.
Operatsııadan keıin patsıentke omyrtqasyn túzetý úshin korset kııýi kerek.
Sondaı-aq, naýqastyń omyrtqasy tym qısaıǵan jáne qarqyndy túrde jaǵdaıy odan ary nasharlaıtyn bolsa ota jasaý qajet bolady. hırýrg múmkindiginshe , naýqastyń ósý kezeńinen ótip ketýin kútedi, biraq, ókinishke oraı mundaı múmkindikter bola bermeıdi.
Sondaı-aq skolıozdy emdeýge jatatyndar:
Emotsıonaldy qoldaý kórsetý. Keıbir balalar, ásirese jasóspirimder korset kıip júrýden qatty uıalýy múmkin.
Fızıoterapevter jáne basqa mamandar emdeýdiń maqsatyn túsindire otyryp, korset naýqas úshin óte qolaıly ekendigine kóz jetkize alady.

Aýrý aıasynda
Omyrtqa qısyqtyǵynyń sátti emdelýi skolıozdiń túrine, sebepterine jáne aýrý dárejesine baılanysty. Omyrtqa neǵurlym qatty qısyq bolsa, deneniń ósýi toqtaǵan kezde, omyrtqanyń nasharlaý yqtımaldyǵy soǵurlym kúsheıedi.
Skolıozdyń jeńil túrimen zardap shegetin adamdar korset kıgennen ózderin jaqsy sezinedi. Ádette skolıozdiń bul formasyna ushyraǵan adamdarda uzaqqa sozylatyn máseleler týyndamaıdy. Degenmen, jas ulǵaıǵan shaqta skolıozdiń áserinen arqanyń aýyrsynýy paıda bolýy múmkin.
Neıromýskýlıarly skolıoz nemese týa bitken skolıozy bar naýqastardy emdeýdiń nátıjeleri ártúrli. Neıromýskýlıarly skolıozben zardap shegetin adamdarda qosymsha taǵy aýrý túri bolǵandyqtan, emdeý túri de ózgeshe bolady. Kóbinese, mundaı jaǵdaıdaǵy hırýrgııalyq aralasýdyń maqsaty balany múgedekter arbasyna durys otyrýǵa múmkindik berý.
Týa bitken skolıozdy emdeý óte qıyn jáne birneshe operetsııany talap etedi.

Múmkin bolatyn asqynýlar
Skolıoz kezinde paıda bolatyn asqynýlarǵa mynalar jatady:
• Tynys alý problemalary (skolıozdiń aýyr túrinde)
• Beldegi aýyrsynýlar
• Ózin tómen baǵalaý
• Omyrtqa súıekteriniń qajalýynan únemi aýyrsynýdy seziný
• Operatsııadan keıingi omyrtqaǵa ınfektsııa túsý
• Durys túzetilmegen jaǵdaıda nemese operatsııa saldarynan omyrtqanyń nemese nervtiń zaqymdanýy

Dárigerge qashan qaralý kerek
Eger balańyzdyń omyrtqasynyń qısyqtyǵyna kúdiktenseńiz, mamanǵa kórsetkenińiz jón.

Aldyn alý
Skolıozdi anyqtaýǵa arnalǵan tekserýler orta jáne joǵarǵy synyp oqýshylarynyń arasynda júıeli túrde júrgiziledi.

Túıin sózder:
súıek
omyrtqa
qısaıý
travmatologııa