Mazmuny

Jalpy aqparat

Qaýiptiń sebepteri men faktorlary

Emdeý

Qusý men dıareıany emdeý úshin dárilik preparattardy qoldaný kerek pe?

Asqynýy

Qurǵaýdyń sımptomdary

Dárigerge qashan qaralý kerek

Dárigerge myna suraqtardy qoıyńyz

Dıareıa men qusý qaýip týdyra ma?
Qusý men dıareıa (ish ótý) qaýip týdyrady, sebebi ol jaǵdaılar aǵzanyń sýsyzdanýyna
ákep soqtyrady. Sýsyzdaný aǵzadaǵy kóp mólsherdegi suıyqtyqtyń joıylýyna sebep
bolady. Jas balalardyń qurǵaýy tez damıdy, alaıda ol kez-kelgen jasta da adamdy
mazalaýy múmkin.

Qusý men dıareıanyń týyndaýyna ne sebep bolady?
Qusý men ish ótý bir qatar vırýstyq, bakterıalyq, parazıttik aýrýlardyń sımptomdary
bolýy múmkin, sondaı-aq, keıbir aýrýlardyń qaldyǵy, ne bolmasa, dárilik
preparattardyń janama áserlerinen de oryn alýy ǵajap emes. Durys qaınatylmaǵan
azyq-túlikten (quramynda táttiligi mol), jáne pispegen et nemese balyqtan da ish ótý men
qusý bolyp jatady.

Aǵzanyń sýsyzdanýyn qalaı toqtatsa bolady?
Kez-kelgen adam ishi ótse nemese qussa joǵalǵan suıyqtyqtar men elektrolıtterdiń ornyn
toltyrýy kerek.

  • Emshektegi sábıler úshin: Eger siz balańyzdy emizip júreńiz, ary qaraı da emizýdi

jalǵastyra berińiz. Ana sútiniń quramynda qurǵaýdy boldyrmaıtyn suıyqtyqtar
men elektrolıtter bar. Sondaı-aq bul jaǵdaıda, dáriger de balaǵa aýyz arqyly
beriletin qajetti ertindilerdi qabyldaýdy usynýy múmkin. Eger balańyzdy
jasandy sút túrindegi taǵamdarmen qorektentirip júrseńiz, ishi ótkende nemese
qusý mazalaǵanda quramynda laktozy joq qospalarmen azyqtandyryńyz. Sebebi,
laktoza ish ótýdi jedeldetedi. Sútti qospalar men aýyzdan beriletin ertindelerdi
balańyzǵa bergennen keıin 12-24 saǵat ótkende, ózgerister jaıynda dárigermen
keńesý ótkizińiz.

  • Jas balalar úshin: aýyz arqyly beriletin regıdratsııa ertindisin paıdalanyńyz.

Quramynda: tuz, qant, kalıı sııaqty basqa da suıyqtyqtyń joıylýyna kedergi
keltiretin ishetin zattardy ishkizińiz. 1 jastan asqan balalarǵa qurǵaýyn boldyrmaý
úshin sorpa men shyryndy sýmen aralastyryp berińiz. Balańyzǵa tabıǵa sý men
sýsyndy berýdiń qajeti joq. Jaı sýdyń quramynda sýsyzdanýdy toqtatatyn
suzdy jáne qajetti zattar joq. Sýsynnyń quramynda, negizi, qant kóp bolady, ol
balanyń asqazanyn titirkendiredi.

Qusý men dıareıany toqtatý úshin dárilik preparattardy qoldaný kerek pe?
Ádette joq. Negizi qusý men ish ótý ózdiginen tez ketedi. Qusý men ish ótý kezindegi
ınfektsııa aǵzanyń qorǵaýshy reaktsııasy bolyp tabylady. Ol ınfektsııalyq agentke qarsy
baǵyttalǵan aǵzanyń bólindisi. Qusý men dıareıany toqtatatyn dárilerdi qabyldaǵanda,
olar aǵzanyń ózin qaıta qalpyna keltirýin keıindetedi. Antıbıotıkterdi de qoldanýdyń
qajeti joq. Eger ózińizge, bolmasa, balańyzǵa dárilik preparattardy berý kerek bolsa,
dárigermen aqyldasyńyz.

Men balanyń boıynda sýsyzdanýdyń bastalǵanyn qalaı bilsem bolady?
Balańyzdyń boıyndaǵy sýsyzdanýdyń bastalǵanyn birden anyqtaý qıyn. Ádette,
sýsyzdanýdiń bastapqy belgilerin bilip bolǵansha, bul aýrý, birden aýyr satysyn shyǵyp
ketýi yqtımal. Ásirese, náresteniń ne jas balanyń azdaǵan sýsyzdanýyn baıqasańyz,
birden dárigerge habarlasyńyz. Eger naýqas sýsyzdanýdyń aýyr túrine tap bolyp, qusý
men ish ótýdiń saldarynan kóp mólsherde suıyqtyq joǵaltatyn bolsa, oǵan ishine arnaıy
suıyqtyqtardy qabyldaý kerek bolady.

Sýsyzdanýdyń sımptomdary

  • Nesebi kúńgirttenip, aǵzadan bólinýi azaıady;
  • Nesepaǵary ustap qalady (ony balanyń kúnine jórgegin 6 ret aýystyrýmen

esepteýge bolady, al jas balalardiki kúninine 8 ret);

  • Shóldeıdi (bala shóldep, mazasyzdanyp, jylaýy múmkin);
  • Titirkene beredi;
  • Tábeti bolmaıdy;
  • Salmaǵy túsedi;
  • Aýzy qurǵaı beredi;
  • 18 aıdan kishi balalardyń eńbegi qataıyp qalady;
  • Teriniń jabysqaqtyǵy, serpindiligi joǵalady;
  • Uıqyshyl keledi.


Dárigerge qashan qaralý kerek?
Balańyzdyń boıynda ish ótý men qusý órship kele jatsa, nemese balanyń qusýy men ishi
ótýi uzaqqa saozylsa dárigerge habarlasyńyz:

  • Náreste 6 aıǵa tolmaǵan bolsa;
  • 6 aıdan assa, biraq dene qyzýy 38 0 S – tan joǵary bolyp tursa;
  • Sýsyzdanýdyń belgileri baıqala bastasa;
  • Qusýy 8 saǵattyń ishinde toqtamasa, jáne sizge baǵynbaıtyn minez –qulyq tanytyp

jatsa;

  • Úlken dáretimen qan aralasyp shyqsa;
  • Qusyǵymen qan aralasyp shyqsa;
  • 8 saǵattan artyu kishi dáretin syndyrmasa;
  • Birdeńe jutyp alsa, nemese ýly birnárse jep alsa;
  • Bulshyq ettiri qataıyp, basy aýyryp tursa;
  • Bala uıqyshyl bolyp, boıkúıezdenip qalsa;
  • 2 saǵattan artyq ishi aýyryp jylasa

- dárigerge habarlasqanyńyz
jón.

Dárigerge myna suraqtardy qoısańyz bolady
- Qusý men ish ótý basqa da aýrýlardyń sımptomdary bolýy múmkin be?
- Qandaı dárilik preparattar qusý men ish ótýge qarsy qolldanylady?
- Eger meniń balamnyń asqortý júıesi ýlanǵan bolsa, ony qalaı anyqtaımyn?
- Meniń balamnyń ishi jıi ótedi, ol alańdaıtyn jaıt pa?
- Meniń balamnyń ishi keıde ótedi, ol alańdatarlyq jaıt pa?
- Meniń balam qusqanda jáne ishi ótkende eshnárse jemeı qoıady, ol kezde ne istesem
bolady?

Balalardaǵy asqazan aýrýy (erlerde/áıelderde)

Tegter:
dıareıa
qusý
ish ótý
ınfektsııa
asqazannyń aýrýy
nájiske qan aralasý
sýsyzdaný
tábettiń joǵalýy
balanyń uıqyshyldyǵy