Anyqtamasy

Sebepteri

Sımptomdary

Dıagnostıkasy

Emi

Boljamy

Qaı kezde dárigerge qaralý tıis


Anyqtamasy

Jedel bronhıt – degenimiz tynys alý joldarynyń qabyný jáne isiný úrdisimen júretin aýrý. Qabyný úrdisi áserinen tynys alý joldarnyń sańylaýy tarylyp, tynys alý qıyndap, taǵy basqa sımptomdarmen kórinedi, sonyń ishinde birden – biri jótel. Jedel termınin qoldanýǵa sáıkes, bul aýrýda sımptomdar az ýaqytqa saqtalady.

http://www.zdrav.kz/images/refs3/acute%20bronhitis.png


Sebepteri

Jedel bronhıt bári derlik sýyq tııý nemese tumaý shaqyrýshy ınfektsııamen zalaldanǵan tárizdi ótýi múmkin. Aýrý vırýspen shaqyrylady. Aýrýdyń bastapqy satysynda qabyný úrdisi muryn qýysynda, qoınaýlarda, tamaqta (jutqynshaq, kómeı) júredi. Odan keıin qabyný úrdisi tómengi tynys alý joldaryna taralalyp, jaıylady. Keıde aýrýdy shaqyrýshy ınfektsııa - bakterııada bola alady, bul kezde ekinshilik ınfektsııa dep qarastyrylady.

Sozylmaly bronhıt - bul bronhtardyń sozylmaly qabynýy. Sozylmaly bronhıt dep aıta alamyz, eger qaqyryqpen bólinetin jótel 1 jyl ishinde 3 aıdan az emes ýaqyt mazalasa.


Sımptomdary

  • Jedel bronhıttyń sımptomdaryna jatady:
  • Keýde qýysyndaǵy aýyrsyný (dıskomfort)
  • Túsi móldir nemese sary-jasyl bolatyn qaqyryqpen bólinetin jótel
  • Álsizdik
  • Qyzba, kóbinese sýbfebrıldi temperatýra (37-37 S)
  • Fızıkalyq júkteme kezinde kúsheıetin entigý
  • Syryldar (bronhıaldi astmasy bar naýqastarda)
  • Naýqas saýyqqannan soń 1-4 apta aralyqta qurǵaq, jabysqaq jótel mazalaýy múmkin.
  • Pnevmonııa men bronhıtti ajyratý óte qıyn. Eger pnevmonııa bolsa, naýqasta joǵarǵy temperatýra, qaltyraý, jalpy álsizdik, jáne entigý bolady.



Dıagnostıkasy

  • Medıtsınalyq qarap tekserý kezinde dáriger naýqastyń ókpesin stetoskop arqyly tyńdaıdy. Ol kezde tereń, qatań tynys anyqtalýy múmkin.
  • Aýrýdy dıagnostıkalaý ýshin kelesi ádister qoldanylady;
  • Keýde qýysynyń jalpy sholý rentgenografııasy – pnevmonııaǵa kúdiktengende.
  • Pýlsoksımetrııa – qannyń ottegimen qanyǵýyn anyqtaıdy. Ol úshin arnaıy qurylǵyny saýsaq ushyna ornatý arqyly júrgiziledi.



Emi

  • Kóp jaǵdaıda jedel bronhıttiń eminde antıbıotıkterdi taǵaıyndamaıdy.
  • Infektsııa ózdiginen 1 apta ishinde ketedi. Jaǵdaıyńyzdy birshama jaqsartý úshin kelesiler taǵaıyndalady.
  • Suıyqtyqty kóp ishińiz.
  • Eger sizde sozylmaly ókpe aýrýlary nemese bronh demikpesi sııaqty aýrýlaryńyz bolsa, ózińizdiń ıngalıatoryńyzdy qoldanyńyz.
  • Dem alyńyz.
  • Qyzba kezinde asperın qabyldańyz. Eskertý: balalarǵa asperın berýge bolmaıdy.
  • Ystyq vanna qabyldańyz.
  • Eger tamaǵyńyz qyjylmap jáne qaqyryq tastaǵyńyz kelse, Zarbee’s.preparattyn paıdalansańyz bolady.
  • Eger sizdiń jaǵdaıyńyz ońalmasa jáne ókpeńizden syraldar estiletin bolsa, dáriger tynys alý joldaryn keńeıtetin ıngalıatorlar taǵaınydaıdy.
  • Keıde vırýsty ınfketsııaǵa bakterııa da qosarlanýy múmkin. Sol kezde dáriger antıbıotıkter taǵaıyndaýy múmkin.
  • Qosymsha taǵaıyndamalar:
  • Temeki shekpeńiz
  • Belsendi temeki shegetin jerjen aýlaq bolyńyz.
  • Qolyńyzdy jıi jýyńyz, ınfketsııany taratpaý úshin.



Boljamy

Eger de ókpe tinderiniń zaqymdaný oryn almasa, aýrý 7-10 kúnde ótedi. Biraq ta qurǵaq jótel birneshe aıǵa deıin saqtalýy múmkin.


Qaı kezde dárigerge qaralý tıis

  • Dárigerge kelesi jaǵdaılarda qaralyńyz:
  • Sizdi biraz ýaqyt jótel mazalasa.
  • Qan túkirýdi baıqasańyz.
  • Sizde temperatýra joǵary jáne qaltyraý bar.
  • Sizde sýbfebrıldi temperatýra 3 kún boıy nemese odan da kóp kún.
  • Sizde tutqyr, sary-jasyl tústi, ıisti qaqaryq paıda bolsa.
  • Siz entigýdi nemese keýde de aýyrsynýdy baıqasańyz.
  • Sizde sozylmaly júrek nemese ókpelik jetkiliksiz bolsa.