Mazmuny

Jalpy aqparat

Ishemııalyq prıapızm

Ishemııalyq emes prıapızm

Qashan dárigerge kóriný qajet

Ózińiz ne isteı alasyz

Dárigerden ne kútý qajet

Ózińiz ne isteı alasyz

Medıtsınalyq syrqatnama jáne qarap kórý

Dıagnostıkalyq tekserýler


Jalpy aqparat

Prıapızm dep jynystyq músheniń uzaq ýaqyt boıǵy erektsııasyn ataıdy. Jynystyq yntalandyrýdan nemese qozýdan bolmaǵan, qajetti emes, turaqty erektsııa (prıapızm) ádette, aýyrsynýmen ótedi.

Prıapızm – qalypsyz jaǵdaı, tez aradaǵy medıtsınalyq kómekti qajet etedi. Erektsııany qoldaýǵa qabiletsizdikke (erektıldik dısfýnktsııa) aparatyn tinderdiń zaqymdanýyn boldyrmas úshin ýaqytyly emdeýdi ótkizý qajet. Prıapızm kóbinese, 5-10 jastaǵy uldar men 20-50 jastaǵy erlerde paıda bolady.

Bal

Erlerdiń reprodýktıvtik júıesi

Prıapızm jynystyq yntalandyrýmen baılanysty emes, aýytqýly turaqty erektsııamen sıpattalady. Prıapızmniń sımptomdary onyń túrine qaraı erekshelenedi. Eki negizgi túri bar: ıshemııalyq jáne ıshemııalyq emese prıapızm.


Ishemııalyq prıapızm

Ishemııalyq prıapızm penısten qan aǵymynyń qaıtýynyń buzylysymen baılanysty. Bul keń taralǵan túri. Onyń belgileri men sımptomdary:

· Qajetti emes erektsııa, tórt saǵattan artyqqa sozylatyn.

· Qajetti emes erektsııa, basylyp, birneshe saǵattan keıin qaıta paıda bolady.

· Jynystyq múshe, ádette, shıryǵýly bolady, biraq ushy jumsaq bolady.

· Aýyrsynatyn nemese shıryqqan penıs.


Ishemııalyq emes prıapızm

Ishemııalyq emes prıapızm penıske keletin qan aǵymy kúsheıgende paıda bolady. Bul túri aýyrsynbaıdy. Onyń sımptomdary kelesideı:

· Qajetti emes erektsııa, tórt saǵattan artyqqa sozylatyn.

· Erektsııalanǵan, biraq, shıryqpaǵan penıs.


Qashan dárigerge kóriný qajet

Eger erektsııa tórt saǵattan artyqqa sozylsa, shuǵyl medıtsınalyq járdemge júginý qajet. Eger aýyrsynatyn, udaıy erektsııany sezinetin bolsańyz, jáne ol tórt saǵattan kem ýaqytta ózdiginshe ótetin bolsa, dárigerge kórinińiz. Bul kórinisterdiń qaıtalanýyn boldyrmas úshin, sizge emdeý qajet bolýy múmkin.

Erektsııa ádette, dene nemese psıhologııalyq yntalandyrýǵa jaýap retinde bolady. Bul yntalandyrý belgili bir qantamyrlarynyń keńeıýin jáne bosańsýyn týyndatady, penıstegi keýekti tinge qan aǵyp kelýin arttyrady. Demek, qan penısti toltyryp, erektsııa paıda bolady. Yntalandyrý aıaqtalǵannan keıin qan qaıtýy oryn alady, penıs óziń bos kúıine oralady.

Prıapızm osy júıeniń qandaı da bir bóligi – qan, qantamyrlary nemese nervter – qalypty qan aǵymyna áser etip, ony buzǵanda paıda bolady. Keıinnen qajetti emes erektsııa saqtalady. Prıapızmniń paıda bolýyna yqpal etetin faktorlar:

· Qan aýrýlary, mysaly, leıkemııa

· Keıbir dárilik preparattar, mysaly, antıdepressanttar, antıkoagýlıanttar

· Alkogol men esirtki tutyný

· Jaraqattar

· Basqa faktorlar, mysaly, tromb qalyptasýy, julynnyń jaraqaty.

Keıbir jaǵdaıda dáriger prıapızmniń sebebin anyqtaı almaıdy.

Ishemııalyq prıapızm kúrdeli asqynýǵa aparýy múmkin. Penısten qaıtpaıtyn qan ottegige jutań. Erektsııa tórt saǵattan artyqqa sozylsa, osy ottegige jutań qan jynystyq múshe tinderiniń zaqymdanýyn jáne buzylysyn týyndatady. Nátıjesinde, emdelmegen prıapızm kelesilerge aparýy múmkin:

· Erektıldik buzylysqa – jynystyq músheniń jynystyq qozý nátıjesinde erektsııanyń paıda bolýyna jáne qoldaýyna qabiletsizdigi

· Penıstiń deformatsııasy

Eger sizde nemese balańyzda aýyrsynatyn erektsııa bolsa, ol tórt saǵattan kem ýaqytqa sozylsa, nemese qajetti emes, turaqty erektsııa kórinisteri bolsa, dárigerge kórinińiz. Erektsııa tórt saǵattan artyq ýaqytqa sozylsa, sizge shuǵyl medıtsınalyq kómek kórsetilýi qajet.

Dáriger sizge reprodýktıvtik jáne nesep-jynystyq aǵzalar boıynsha mamannan (ýrolog) keńes alýdy usynady.

Eger sizde dáriger kelgenge deıin ýaqytyńyz bolsa, onyń qoıýy múmkin suraqtaryna jaýap daıyndańyz.


Ózińiz ne isteı alasyz

· Barlyq sımptomdardy jazyńyz, sizdiń oıyńyzsha, turaqty erektsııaǵa qatysy joqtaryn da.

· Ózińiz qabyldap júrgen dárilerdiń, kez kelgen dárýmender men taǵamdyq qospalardyń tizimin jasańyz. Qabyldaǵan dárilik preparat nemese taǵamdyq qospa týraly dárigerge habarlańyz.

Dárigerge ózińizdiń qoıatyn suraqtaryńyzdy jazyp alýǵa bolady:

· Turaqty erektsııanyń sebebi qandaı?

· Qandaı tekserýler qajet bolýy múmkin?

· Qalaı bul máseleniń bolashaqta paıda bolýynyń aldyn alýǵa bolady?

· Dárilik preparat qabyldaý qajet pe?

· Dene júktemesinen, jynystyq qatynastan alshaq bolý qajet pe? Qanshalyqty uzaq?

· Prıapızm erektıldik buzylystyń damý qaýpin arttyrady ma?

· Broshıýralar nemese qandaı saıttardy usyna alasyz, prıapızm týraly tolyq aqparatty tabý úshin?

Eger sizde basqa suraqtar paıda bolsa, nemese birnárseni túsinbeı qalsańyz, qarap tekserý kezinde suraqtaryńyzdy qoıyńyz.


Qashan dárigerge kóriný qajet

Dáriger qaıtalanatyn turaqty erektsııa kórinisteri týraly birqatar suraqtar qoıýy múmkin. Bul kelesideı suraqtar:

· Qashan alǵashqyda bul sımptomdar paıda bolǵan?

· Erektsııa qanshalyqty uzaq boldy?

· Erektsııa kezinde aýyrsynýdy sezindińiz be?

· Onyń aldynda jynystyq músheniń nemese shap aýmaǵynyń jaraqaty boldy ma?

· Naqty bir zattekti, mysaly, alkogol, marıhýana, kokaın nemese basqa esirtkini tutynǵannan keıin qajetti emes erektsııa boldy ma?

· Dárilik preparattardy qabyldaısyz ba, onyń ishinde, erektsııalyq buzylysty emdeý úshin? Qandaı da bir shóptesin nemese taǵamdyq qospalardy qabyldaısyz ba?

Sondaı-aq, dáriger taldaýdy taǵaıyndaıdy, prıapızmniń qandaı da bir aýrýlarmen baılanysyn tekserý úshin.


Ózińiz ne isteı alasyz

Dárigermen keńespesten dárilik preparattardy qabyldaýdy toqtatpańyz. Turaqty erektsııany týyndatýǵa qabiletti preparattardy qabyldamańyz.

Eger erektsııa tórt saǵattan artyq ýaqytqa sozylsa, shuǵyl kómek qajet. Aldymen dáriger prıapızmniń túrin anyqtaıdy (ıshemııalyq nemese ıshemııalyq emes). Bul qajet, sebebi, emdeýde aıyrmashylyǵy bar, sondaı-aq, ıshemııalyq túri bolýynda shuǵyl kómek kórsetilýi tıis.


Medıtsınalyq syrqatnama jáne qarap kórý

Prıapızmniń túrin anyqtaý úshin dáriger birqatar suraqtar qoıady. Jynystyq múshe, ish, shap aýmaqataryn qaraıdy. Dáriger jynystyq músheniń siresýi men sezimtaldyǵyn negizeı otyryp, prıapızmniń túrin anyqtaıdy. Qaraý barysynda prıapızmniń paıda bolýyna yqpal etken jaraqattyń nemese isiktiń belgileri tabylýy múmkin. Jaraqattar kezinde ıshemııalyq emes prıapızmniń paıda bolýy yqtımal.


Dıagnostıkalyq tekserýler

Dıagnostıkalyq tekserýler aýrýdyń túrin anyqtaý úshin qajet. Qosymsha tekserýler onyń sebebin anyqtaıdy. Eger dáriger prıapızmniń túrin anyqtap, senimdi bolsa, barlyq tekserýlerdiń nátıjesi alynǵanǵa deıin shuǵyl emdeýdi bastaı beredi. Dıagnostıkalyq tekserýlerge jatatyndar:

· Qandaǵy gazdardy anyqtaý. Tekserý barysynda jińishke ıne jynystyq múshege engiziledi, qan úlgisin alý úshin. Qan qoshqyl tústi bolsa – otteginiń mólsheri tómen, bul ıshemııalyq prıapızm. Eger qan ashyq-qyzyl tústi bolsa, prıapızm – ıshemııalyq emes. Qandaǵy gazdardy zerthanalyq anyqtaý prıapızmniń túrin rastaıdy.

· Qan taldaýy. Qandaǵy erıtrotsıtter men trombotsıtter sanyn anyqtaý qajet. Nátıjeler oraq jasýsha tárizdi anemııa, qannyń basqa aýrýlary nemese qaterli isiktiń keıbir túrleri týraly kýálandyrýy múmkin.

· ÝDT (ÝZI). Dopplerografııa jasalýy múmkin. Bul tekserýde ishki aǵzalardyń beınesin alý úshin dybystyq tolqyndar qoldanylady. Tekserý penıstegi qan aǵymyn zertteý úshin taǵaıyndalady. ÝDT prıapızmniń paıda bolýynyń negizgi sebebi bolýy múmkin jaraqattardy, isikter men aýytqýlardy anyqtaýǵa múmkindik beredi.

· Toksıkologııalyq zertteý. Dáriger bul tekserýdi naýqastyń qanynda nemese nesebinde esirtki nemese prıapızmniń sebebi bolýy múmkin preparattardy anyqtaý maqsatynda taǵaıyndaıdy.

Ishemııalyq prıapızm

Ishemııalyq prıapızm, penısten qan aǵymy qaıtýynyń buzylysynyń nátıjesinde paıda bolady, bul shuǵyl jaǵdaı, jáne emdeýdiń shuǵyl bastalýyn talap etedi. Emdeý ádette, jynystyq músheden qan aıdaýdan jáne dárilik preparattardy qabyldaýdan bastalady.

· Aspıratsııa. Penıs jergilikti anestetıkti qoldanǵannan keıin jansyzdanǵanda, odan jińishke ınemen nemese shprıtspen qannyń artyǵy alynady. Bul em-sharanyń aıasynda jynystyq músheniń kóktamyry fızıologııalyq eritindimen shaıylýy múmkin. Mundaı emdeý aýyrsynýdy basady,
ottegige jutań qannyń artyǵyn joıady, jáne erektsııanyń toqtaýyna yqpal etedi. Bul em-shara erektsııa aıaqtalǵanǵa deıin qaıtalanýy múmkin.

· Dárilik preparattar. Penıstiń keýekti tinine alfa-adrenergııalyq sımpatomımetıkterdiń preparattary engizilýi múmkin. Bul preparattar penısti qamtamasyz etetin qantamyrlaryn taryltady. Bul penısten qan aǵymy qaıtatyn qantamyrynyń keńeıýine yqpal etedi. Qajet bolsa, bul em-shara birneshe saǵat ishinde qaıtalanýy múmkin. Biraq, janama áserleri bolýy múmkin, mysaly, bas aýyrýy, bas aınalýy, jáne joǵary arterıaldyq qysym, ásirese, eger arterıaldyq gıpertonııa nemese júrek aýrýlary bolsa.

· Hırýrgııalyq emdeý. Eger basqa emdeý ádisteri kómektespese, hırýrg qan aǵymyn basqa baǵytqa burý jáne jynystyq múshede qalypty qan aǵymyn qalpyna keltirý úshin qurylǵy qondyrýy múmkin (shýnt).

· Qosymsha emdeý. Eger oraq jasýsha tárizdi anemııa bolsa, qosymsha emdeý taǵaıyndalady, mysaly, ottegimen emdeý, sýsyzdanýdy boldyrmas úshin kóktamyr arqyly suıyqtyq engizý.

Ishemııalyq emes prıapızm

Ishemııalyq emes prıapızm kóbinese, emdeýsiz ótedi. Jynystyq múshe tinderiniń zaqymdaný qaýpiniń paıda bolýy bolmaıtyndyqtan, dáriger bul jaǵdaıdy baqylaýǵa alýdy usynady. Penıs pen anýs aralyǵyndaǵy aýmaqqa muz basý jáne qysym jasaý – erektsııany basýǵa kómektesýi múmkin.

Keıbir jaǵdaılarda penıske qan aǵymy kelýin tejeý úshin keıinnen erip ketetin arnaıy materıaldan jasalǵan zatty hırýrgııalyq jolmen qondyrý qajet bolýy múmkin. Sondaı-aq, operatsııa jaraqattan keıin qantamyrlardy jáne tinderdi qalpyna keltirý úshin qajet bolýy múmkin.

Prıapızmniń sebebine baılanysty bul jaǵdaıdyń qaıtadan paıda bolýynyń aldyn alý úshin usynystar beriledi:

· Prıapızmdi týyndatqan aýrýdy emdeý

· Bul jaǵdaıdyń sebebi bolǵan dárilik preparattardy almastyrý

· Alkogol jáne esirtki sekildi týyndatýshy faktorlardyń áseriniń aldyn alý

· Fenılefrın ınektsııalaryn ózdiginshe jasaý, olar uzaq ýaqyt boıǵy erektsııany toqtatýǵa kómektesedi

· Gormondardy tejeıtin dárilik preparattar – tek eresek jastaǵylar úshin.