Mazmuny
Erlerdiń reprodýktıvti júıesiniń aǵzasy – jynystyq múshede paıda bolatyn qaterli isiktiń túri – penıstiń (qasanyń) qaterli isigi atalady.
Erlerdiń reprodýktıvti júıesi
Aýrýdyń paıda bolýynyń naqyt sebepteri belgisiz.
Sháýettiń jınalýy, jynystyq músheniń kúpeginiń astynda jaǵymsyz ıisti qoımaljyń zattektiń jınaqtalýy jynystyq músheniń qaterli isiginiń damý qaýpin arttyrady.
Súndetke otyrǵyzylmaǵan, kúpek aýmaǵynyń tazalyǵyn qadaǵalamaıtyn erler, sondaı-aq, úshkir kondıloma nemese adam papılomasy vırýsy (VPCh) bar erler osy sırek aýrýdyń paıda bolý qaýpine beıim keledi.
- Jynystyq múshedegi oıyqjaralar
- Penıstegi aýyrsyný jáne qan ketýi (aýrýdyń asqynýynda bolýy múmkin)
Dáriger medıtsınalyq tekserýdi ótkizedi, onyń barysynda syrtqy pishini bezeý nemese súıel sekildi túzilis anyqtalady. Bul túzilis, ádette, penıstiń ushynda ornalasady.
Qaterli isik dıagnozyn qoıý úshin osy túzilistiń bıopsııasy jasalady.
Emdeý isiktiń ólshemine jáne ornalasýyna, taralý aýdanyna baılanysty.
Jalpy, qaterli isikti emdeýge kiretinder:
- Hımııalyq emdeý – qaterli isik jasýshalaryn joıatyn dárilik preparattardy qabyldaý
- Sáýlelik emdeý – isikti joıý úshin kúshti rentgen sáýlesi qoldanylady.
- Operatıvtik emdeý – qaterli isikti hırýrgııalyq jolmen alyp tastaý.
Eger isik shaǵyn bolsa, nemese jynystyq músheniń ushyna jaqyn ornalassa, penıstegi qaterli isik aýmaǵyn ǵana alyp tastaý operatsııasy jasalady. Isiktiń naqty ornalasýyna saı operatsııa glansektomııa nemese ishinara penektomııa atalady. Keıbir isikterdi emdeý úshin lazerlik operatsııa qoldanylýy múmkin.
Kúrdeli isikter úshin jynystyq músheni tolyq alyp tastaý qajet (jappaı penektomııa). Bul jaǵdaıda organızmnen nesepti shyǵarý úshin shaptyń aýmaǵynda jańa tútik jasalynady. Bul shara ýretrostomııa atalady.
Operatıvtik aralasýmen qatar hımııalyq emdeý qoldanylady. Ádette, jynystyq músheniń qaterli isigin emdeý úshin tsısplatın, ıfosfamıd, paklıtaksel taǵaıyndalady.
Sáýlelik emdeý, kóbinese, hırýrgııalyq aralasýmen birge usynylady. Mundaı jaǵdaıda syrtqy sáýlelik emdeý qoldanylady. Bul ádis penısti syrtynan sáýlelendirýdi qamtamasyz etedi. Syrtqy sáýlelik emdeý aptasyna 5 ret, 6-8 apta boıy jalǵasady.
Erte anyqtalyp, emdelse, boljamy oń bolýy múmkin. Jynystyq músheniń qaterli isiginde 5-jyldyq tiri qalý 65% quraıdy. Nesep shyǵarý jáne jynystyq qyzmet penıstiń birshama bóligin alyp tastaǵanda da saqtalýy múmkin bolady.
Jynystyq músheniń qaterli isigi aýrýdyń bastapqy satysynda da basqa aǵzalarǵa jıi taraıdy.
Jynystyq músheniń qaterli isiginiń sımptomdary bolsa, dárigerge kórinińiz.
Súndetke otyrǵyzý qaýipti azaıtady. Súndetke otyrǵyzylmaǵan erlerge jasynan kúpekti tazartýdy túsindirý qajet, bul olardyń jeke gıgıenasynyń quraýshysy.
Jeke gıgenany saqtaý jáne qaýipsiz jynystyq qatynasty qoldaý, jynystyq qatynasta seriktesterdiń sanyn shekteý, AITV ınfektsııasynyń aldyn alý maqsatynda prezervatıvter qoldaný jynystyq músheniń qaterli isiginiń damý qaýpin azaıtady.
Jynystyq músheniń qaterli isigi; penıstiń jalpaq jasýshaly qaterli isigi.
Aqparat kózi: AQSh Ulttyq densaýlyq ınstıtýttarynyń málimetter qory: http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/001276.htm
Aýdarmashy: Asel Stambekova, HealthSity jobasynyń derbes úılestirýshisi
Redaktsııalyq alqa:
Almaz Sharman, medıtsına professory
Lázat Aqtaeva, m.ǵ.d.
Sálim Smaıylov, b.ǵ.k.