Mazmuny
Estý kanaly túkti follıkýldardan jáne qulaqtyń qulyǵyn óndiretin bezderden turady. Qulyq ádette, syrtqa qaraı jyljıdy jáne qulaqty shaıǵanda ony tazalaýǵa bolady.
Biraq, qulyq jınalyp, tyǵyn paıda bolýy jáne estý kanalyn biteýi múmkin. Qulyq – estimeı qalýdyń jıi kezdesetin sebepteriniń biri.
Qulaq syrtqy, ortańǵy jáne ishki bólimderden turady. Syrtqy qulaq qalqanynan jáne syrtqy estý kanalynan turady.
Qulyq qulaqty qorǵaıdy:
‘’Ol qulaqty shań, bakterııalar, basqa da mıkrobtar men usaq zattardyń túsýinen qorǵaıdy.
Qulaq kanalynyń názik terisin qulaq kanalynyń suıyqtyǵynan titirkenýinen qorǵaıdy.’’
Keıbir adamdarda bezder qulyqty kóp óndiredi, jáne ol qulaqtan ońaı alynbaıdy. Osydan, qulyq qulaq kanalynda qataıyp, ony biteıdi. Qulaqty tazalaý kezinde qulyq ári qaraı ótip, estý kanaly tejelýi múmkin.
- Qulaqtaǵy aýyrsyný
- Qulaqtyń tolyp ketýi nemese estimeı qalatyndaı, bitelý sezimi
- Qulaqtaǵy shýdyń estilýi
- Estýdi ishinara joǵaltý, ol nasharlaýy múmkin.
Kóptegen jaǵdaılarda qulyqtan úı jaǵdaıynda arylýǵa bolady. Ony jumsartý úshin kelesi zattekterdi qoldanýǵa bolady:
- Balalar maıy
- Satylatyn tamshylar
- Glıtserın
- Mıneraldyq maı
- Sý
Qulyqtan arylýdyń basqa tásilderi:
- Dene temperatýrasyndaǵy sýdy qoldanyńyz (sýyq nemese ystyq sý qysqa merzimdik, biraq, kúshti bas aınalýyna aparýy múmkin).
- Estý kanalyn túzetý úshin basty tik ustap, qulaqtyń qalqanyn joǵary sozyńyz.
- Shprıtsti qoldanyp, sýdyń azdaǵan aǵynyn qulaq kanalyna qulyqtyń qasyna muqııat baǵyttaý qajet.
- Sý aǵýy úshin basty bir jaqqa qısaıtý, ony birneshe ret oryndaý qajet.
Qulaqtyń zaqymdanýyn nemese ınfektsııasyn boldyrmaý úshin:
- Dybys jarǵaǵynda sańylaý bolsa, qulaqty eshqashan shaımańyz.
- Aýyz qýysyn tazalaıtyn ırrıgatormen qulaqty shaımańyz.
Qulyqty alǵannan keıin qulaqty muqııat keptirińiz. Qulaqty keptirý úshin shashty keptiretin fendi qoldanýǵa bolady, az qýatyn paıdalanyp, nemese qulaqqa birneshe tamshy spırt tamyzýǵa bolady.
Qulaq kanalyn saýsaqqa oralǵan shúberekpen nemese qaǵaz salfetkamen tazalaýǵa bolady. Qulaqty ylǵaldandyrý jáne qulyqtyń keýip ketýiniń aldyn alý úshin mıneraldy maı qoldanylýy múmkin.
- Qulaqty tym jıi jáne qatty tazalaýǵa bolmaıdy. Qulyq qulaqty qorǵaıdy.
- Estý kanalyn qandaı da bir zatpen, mysaly, maqtaly taıaqshamen tazalaýǵa tyryspańyz.
Eger qulyqty alyp tastaı almasańyz, nemese jaısyzdyq sezinseńiz, dárigerge kórinińiz, ol kelesi tásildermen qulyqty alyp tastaıdy:
- Irrıgatsııalyq (ylǵaldy) jolmen
- Estý kanalynyń ishindegisin sorý arqyly
- Kıýretka atalatyn aspappen.
- Mıkroskoptyń kómegimen.
Qulyqtar qaıtadan paıda bolýy múmkin. Estimeý bul kezde ýaqytsha bolady, ádette, qulyqty alǵannan keıin ornyna keledi.
Sırek jaǵdaıda qulyqty ózdiginshe alyp tastaýǵa tyrysý estý kanalyndaǵy ınfektsııaǵa nemese dybys jarǵaǵynyń zaqymdanýyna aparýy múmkin.
Qulaqtaǵy qulyqty alyp tastaı almaǵanda dárigerge kóriný qajet.
Qulyq bolǵanda kelesi sımptomdar oryn alsa, dárigerge kóriný qajet:
- Qulaqtan bólindi shyǵýy
- Qulaqtyń aýyrsynýy
- Qyzba
- Qulyqty alyp tastaǵannan keıingi estimeı qalý.
Qulyq; qulaqtyń bitelýi.